Eesti Energia normaliseeritud puhaskasum oli teises kvartalis 51 miljonit eurot, mis on 52 protsenti enam kui mullu teises kvartalis. Kontserni müügitulu ulatus 416 miljoni euroni, millest 63 protsenti teenis kontsern väljaspool Eestit.
Investeeringud, millest suurim osa läks taskukohase ja keskkonnasäästliku elektritoodangu kasvatamiseks, suurenesid võrreldes möödunud aasta sama perioodiga ligi kaks korda 181 miljoni euroni.
„Juba mitmendat kvartalit järjest on meie investeeringute põhifookuses kontserni taastuvenergia osakaalu kasvatamine. Üksnes nii saame oma klientidele tagada taskukohase ja keskkonnasäästliku elektri,“ ütles Eesti Energia finantsjuht Marlen Tamm. „Teise kvartali madalad elektrihinnad olid selgelt seotud taastuvenergia toodanguga ja selle kasvatamiseks investeerisime teises kvartalis Enefit Greeni kaudu taastuvenergia arendusprojektidesse 74 miljonit eurot (+86%).“
Kasvava taastuvenergia toodangu tasakaalustamiseks kuulutas Eesti Energia teises kvartalis välja rahvusvahelise hanke, et käivitada kontserni esimene suuremahulise energiasalvesti pilootprojekt. „Piisav salvestusvõimsus aitab tagada taskukohased elektrihinnad, energiasüsteemi töökindluse ja tõhusama taastuvenergia kasutuse,“ selgitas Tamm, kelle sõnul suudab plaanitav salvesti talletada ligikaudu 2500 koduse päikesepargi toodangu 2 tunni jooksul ning kasutada seda õhtustel kallima hinnaga tundidel.
Lisaks investeeris kontsern teises kvartalis elektrivõrgu töökindlusesse ja mikrotootjate liitumisvõimaluste arendamisse 44 miljonit eurot (+78%) ning muudesse arendusprojektidesse 46 miljonit eurot (+82%), sealhulgas keemiatööstuse arendamisse 32,1 miljonit eurot.
Ligi pool elektrist toodeti taastuvatest allikatest
Seoses madalate turuhindade vähenes kontserni elektritoodang teises kvartalis 50 protsendi võrra 706 gigavatt-tunnini (GWh). Selle tulemusena kasvas kontserni taastuvelektri toodangu osakaal kogu elektritoodangust 46 protsendini. Kontserni kuue kuu elektritoodang vähenes 35 protsendi võrra 3,1 teravatt-tunnilt (TWh) 2022. aastal 2,0 teravatt-tunnile 2023. aastal. Taastuvenergia osakaal moodustas kuue kuu toodangust 43 protsenti, mis on ligi 20 protsendipunkti võrra suurem kui aasta varem.
Juhitavatest elektrijaamadest pääses oma soodsama tootmishinnaga enim turule Auvere elektrijaam. Jaam näitas esimesel poolaastal väga head töökindlust ning tootis kuue kuuga 0,7 teravatt-tundi elektrit, mis on tervelt 27 protsenti kogu Eesti elektritoodangust. Seejuures ligikaudu 40 protsenti Auveres toodetud elektrienergiast tootis Enefit Power alternatiivsetest energiaallikatest nagu uttegaas ja jäätmepuit. Selliste kütuste kasutamine vähendab oluliselt süsinikuheidet, mis omakorda vähendab elektri tootmiskulu ja võimaldab pakkuda turule soodsama hinnaga elektrit.
Eesti Energia müügitulu püsis teises kvartalis möödunud aasta teise kvartaliga samal tasemel ning moodustas 416,1 miljonit eurot (-0,1%). Üle poole sellest teeniti (63%) jätkuvalt väljaspool Eestit ehk Soomes, Lätis, Leedus, Poolas ja teistel turgudel. Kõige rohkem kasvas müügitulu Poolas, kus see ulatus 88,7 miljoni euroni (+44%).
Vedelkütuste müügimaht kasvas teises kvartalis 18 protsenti ja moodustas 124,7 tuhat tonni. Juunis toodeti Enefit 280 tehases üle 25 000 tonni vedelkütuseid, mis on tehase absoluutrekord. Tulevikus plaanib kontsern vedelkütuste järeltöötlemisel toota sellest keemiatööstuses vajalikku toorainet, mis asendaks naftakeemiat.
Normaliseeritud EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli teises kvartalis 115,7 miljonit eurot ehk 45 protsenti suurem kui mullu samal perioodil. Kontserni normaliseeritud puhaskasum oli teises kvartalis 50,6 miljonit eurot, mis on 52 protsendi võrra suurem kui mullu.
2023. aasta teises kvartalis panustas Eesti Energia maksude ja keskkonnatasude näol kokku üle 86 miljoni euro. Sellest 22,6 miljonit eurot moodustasid erinevad otsesed maksud ja 63,7 miljonit eurot CO2 emissioonikulu turuhinnas.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
