Eesti Energia otsustas ära jätta 1. märtsile kavandatud väiketootjate elektri tagasiostu lepingute muudatused, et võtta rohkem aega klientide teavitamiseks muudatuste taustast. Kavandatud muudatus puudutas 4128 klienti. Kokku on Eesti Energial väiketootjate mõõtepunkte 8000.
„Saame klientide tagasisidest aru, et sellised muudatused vajavad rohkem aega ja selgitust,” ütles Eesti Energia klienditeenuste valdkonna eest vastutav juhatuse liige Agnes Roos. “Praeguses majandusolukorras ja kõrge energiahinna ajastul on igasugune elektriga seotud muudatus väga tundlik teema ning vajab põhjalikku selgitustööd. Tunnistan, et mina ja minu tiim oleme muudatuse olemusest kliente ette informeerinud liiga vähe ja seetõttu pidasime õigeks astuda samm tagasi.”
„Meie väiketootjatest kliendid, kes on ühtlasi rohepöörde eestvedajad, väärivad läbipaistvat ja hoolivat suhtlust,“ ütles Roos. Ta rõhutas, et praegune klientide pahameel on mõistetav, ning vabandas tiimi nimel klientide ees.
„Võtame veelgi rohkem aega sügavamaks analüüsiks, klientidele taustateadmise loomiseks ja paremaks koostööks. Soovime taastuvenergia arengule Eestis hoogu anda ja kliente selles toetada, sealhulgas põhjaliku selgitustööga,“ lisas ta.
Kui 2020. aastal oli Eesti Energia portfellis ligikaudu 1300 väiketootjat, siis möödunud aasta lõpuks oli neid üle 8000. 2022. aastal andsid Eesti Energia väiketootjad elektrivõrku 155 GWh elektrit, mille eest Eesti Energia on tasunud kokku 32,4 miljonit eurot.
„Mikrotootmine on muutunud arvestatavaks osaks elektritootmise turul. See, millisel turul toimisime kolm aastat tagasi ja millega seisame silmitsi täna, on kardinaalselt erinev. Suurim töö ja väljakutse on bilansienergia päev ette prognoosimine,“ selgitas Roos.
Elektrimüüja ei ole pelgalt elektri vahendaja turu ja kliendi vahel. Elektrimüüjatel tuleb iga päev prognoosida ja osta järgmiseks päevaks elektribörsilt tunnipõhise täpsusega elektrienergiat oma klientide tarbimise ja tootmise katteks. Kui klientide jaoks pole ostetud piisavalt elektrit, tuleb elektrimüüjal seda bilansiturult börsihinnast kallimalt juurde osta. Kui elektrit jääb üle, tuleb see börsihinnast oluliselt madalama hinnaga bilansienergiaturul maha müüa. Prognoosi ja tegelikkuse erinevuse suurusest tekibki bilansienergia kulu. See kulu hinnastatakse bilansienergiakuluna klientide elektri tagasiostu marginaali sisse.
„Väiketootjate puhul on prognoosimine kõige keerulisem, sest esiteks peab prognoosima nii kliendi tarbimist kui ka tootmist. Teiseks muudab väiketootjate käitumise prognoosimise keeruliseks ka asjaolu, et nende hulk energiaturul on plahvatuslikult kasvanud ning vähegi vale prognoosi tegemine tähendab suurt mõju,“ selgitas Roos.
Tema sõnul on üks põhilisi bilansikulu tekitajaid elektri börsihinna ja bilansihinna vaheline erinevus. 2020. aastal oli börsihinna ja bilansihinna keskmine erinevus 29€/MWh, 2021. aastal 54€/MWh ning 2022. aastal 189€/MWh. Börsi- ja bilansienergia erinevus on tõusnud viimase kolme aasta jooksul üle kuue korra. See tähendab, et iga valesti prognoositud ühik energiat tekitab üle kuue korra suuremaid kulusid elektrimüüjatele.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
