Uudis

Eestis avastati esimest korda kiirelt leviv tomativiirus  

F: Pixabay

2021. aastal olid Põllumajandus- ja toiduameti (PTA) taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna seirete fookuses karantiinsed metsakahjustajad ning tomativiirused. Kokku tehti seireid 41 taimekahjustajale, kelle seas oli kaheksa kartulikahjustajat, 22 metsataimede kahjustajat, viis tomativiirust ning viis muude taimede karantiinset kahjustajat.

2021. aasta seirete käigus tuvastati ühelt põllult kollane kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis), mida on Eestis ka varem leitud. Samuti tuvastati ühelt põllult valkjas kartuli-kiduuss (Globodera rostochiensis), mida on Eestis varem tuvastatud vaid kahel korral.

„Kõikides kartuli-kiduussi leiukohtades rakendatakse tõrjemeetmed, mis kehtivad, kuni mullaproovides enam kartuli-kiduussi tsüste ei leita,“ kommenteeris PTA taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsilist Birger Ilau.

Esimest korda Eestis leiti 2021. aastal seire käigus Euroopas viimastel aastatel levima hakanud tomativiirus Tomato brown rugose fruit virus. „Rakendati tõrjemeetmed ning seiret jätkatakse igal aastal,“ sõnas Ilau. Tegemist on kiirelt leviva ja majanduslikku kahju tekitava viirusega, mis on Euroopa Liidus (EL) reguleeritud erakorraliste meetmetega.

„Tomati viljade tootjatele võib Tomato brow rugose fruit viiirus tekitada ulatuslikku kahju, sest nakkuse tagajärjel võivad viljad muutuda täiesti turustamiskõlbmatuks,“ lisas ta.

Peaspetsialisti sõnul väärib eraldi esiletoomist kaitstava piirkonna karantiinne taimekahjustaja viljapuu-bakterpõletik (Erwinia amylovora), mis on viljapuu-bakterpõletiku tekitaja õunapuudel, pirnipuudel, tuhkpuudel, pihlakatel jt roosõielistel.

„Seda seiret teeme igal aastal väga põhjalikult, kontrollides kõiki viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikute tootjaid kolm korda vegetatsiooniperioodi jooksul,“ selgitas Ilau ja lisas, et peale selle tehakse viljapuu-bakterpõletiku seiret viljapuuaedades, haljasaladel, metsas ja mujal. „Kaitstava piirkonna staatus tähendab muu hulgas, et Eestisse võib tuua ja siin müüa vaid selliseid peremeestaimede istikuid, mis pärinevad piirkondadest, kus viljapuu-bakterpõletikku ei esine ning vastav märge peab alati olema ka taimepassil.”

PTA  teeb igal aastal karantiinsete taimekahjustajate seireid. Karantiinsed taimekahjustajad on sellised, mis meie territooriumil levinud ei ole, kuid mille puhul on oht, et nad inimese kaasabil või loodusliku leviku teel siia jõudes suurt majanduslikku- ja keskkonnakahju tekitavad.

Seirete põhieesmärk on karantiinsete taimekahjustajate tuvastamine võimalikult varakult, kui nende tõrjumine ja leviku takistamine on veel võimalik. ELis on õigusaktiga kinnitatud karantiinsete taimekahjustajate nimekiri ning nende kahjustajate seired on liikmesriikidele kohustuslikud.

Olulisemate ja meile suuremat ohtu kujutavate karantiinsete taimekahjustajate seireid tehakse igal aastal, teiste karantiinsete taimekahjustajate seireid tehakse vähemalt kord seitsme aasta jooksul. 

2021. aasta seirete kokkuvõtet saab lugeda SIIT. Seirete tegemise üldistest põhimõtetest saab lugeda Maablogis.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.