Geoloogiliselt rahulikus piirkonnas nagu Eesti on valdav osa tuvastatud seismilistest sündmustest inimtekkelised. 2023. aastal registreeritud 435 sündmusest identifitseeriti tehnogeenseteks 428. Maismaal olid need peamiselt tavapärased lõhkamised põlevkivi- ja paekivikarjäärides ning meres mereväeõppused või miinide elimineerimised.
Oktoobris rahvusvahelist tähelepanu pälvinud Eesti ja Soome vahelise gaasitoru Balticconnector purunemise intsidendiga on seostatav Soome lahes aset leidnud nõrk, magnituudiga 0,6 seismiline sündmus. Juhtumi uurimisel on oluliseks infokilluks, et sündmuse toimumisaeg fikseerib täpselt hetke, mil gaasitoru vigastati, kirjutab Heidi Soosalu Eesti Geoloogiateenistusest.
Detsembris toimus üks magnituudiga 1,6 seismiline sündmus, mille tekkepõhjuseks oli varing Estonia põlevkivikaevanduses. Varinguid tuleb aeg-ajalt ette Kirde-Eesti suletud ja töötavates kaevandustes. Mõnikord on vajalik tekkinud ohtlikke lohkusid ja auke likvideerida. Seismoseire on üheks tõhusaks vahendiks varingute tuvastamisel vahetult pärast nende toimumist. Kätte saadakse juhtumi täpne kellaaeg ning asukoht on võimalik määrata mõningase veamarginaaliga, suurusjärgus +/- paar kilomeetrit.
Eesti seireala (57°–60° N, 20°–30° E) ulatuses tuvastati 2023. aastal seitse väikest looduslikku maavärinat, mille magnituudid olid vahemikus 0,7–1,4. Need leidsid aset väljaspool Eesti territooriumi, Läänemeres ja Soome lahes Edela- ja Lõuna-Soome ranniku lähistel. Taolised sündmused toimuvad mõne kilomeetri sügavuses. Need väljendavad pingete vabanemist maakoore murrangusüsteemides, mis ulatuvad ka Eesti settekivimite all paiknevatesse aluskorra kivimitesse.
Kuigi meie piirkonna maavärinad on suuruselt pigem tagasihoidlikud, on need maakera globaalse dünaamika üheks väljundiks, piltlikult öeldes seismiliselt aktiivsete piirkondade värisemiste järelkaja. Eestis täheldatakse maavärinaid keskmiselt iga kahe aasta tagant, viimane oli 2022. aastal.
Eesti seismiline seirevõrk koosneb seitsmest alalisest ja kolmest ajutisest seismojaamast. 2023. aasta tähtsaks arengusammuks oli kolme uue alalise jaama rajamine riigi loode-, ida- ja kaguosadesse.
Seire täpsuse ja tulemuslikkuse nimel on otstarbekas, et Eesti ala on jaamadega kaetud võimalikult laias ulatuses. Meie tingimustes on nii inimtekkelised kui looduslikud seismilised sündmused pigem väiksed (magnituudid reeglina < 2). Piisavalt tihe seirevõrk tagab, et sellised sündmused kahe silma vahele ei jää.
Rahvusvaheline koostöö ja andmevahetus on oluline osa seismiliste vaatluste läbiviimisel. Nii kasutataksegi Eesti piirkonna seireks ka Lõuna-Soome, Läti ja Rootsi seismojaamade salvestisi. Sündmuste analüüs teostatakse koostöös Helsingi Ülikooli Seismoloogia Instituudiga rakendades ühiseid tarkvaralahendusi.
Seismojaama aparatuur koosneb maavõngete kiirust mõõtvast seismomeetrist, arvuti-digitaliseerija-süsteemist ning täpse kellaaja määravast GPS-kellast. Salvestised saadetakse jaamast edasi reaalajas kasutades internetiühendust. Nüüdisaegsed seismomeetrid on tundlikud seadmed, mis suudavad registreerida sama hästi nii lõhkamisi lähialadel kui kaugeid maavärinaid kasvõi maakera teisel pool.
2023. aasta seismilise seire aruanne ja kaasnev sündmuste nimekiri on digitaalselt kättesaadavad Eesti riikliku keskkonnaseire infosüsteemis KESE.
2023. aasta olulisemaid seismilisi sündmusi kajastava videolugu:
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
