Aastaks 2023 peab Eesti koguma biojäätmed eraldi. Aastal 2025 tuleb liigiti koguda tekstiile, ohtlikke jäätmeid ja vähemalt 77 protsenti plastpudelitest. 2029. aastaks tuleb eraldi koguda vähemalt 90 protsenti ühekordsetest plastpudelitest.
Hiljuti eesti keelde tõlgitud Euroopa Liidu ringmajandusele ülemineku ajakava annab ülevaate, millised on Eesti kohustused seoses Eesti vastu võetud direktiividega (jäätmete, pakendite ja pakendijäätmete, prügilate ja ühekorraplasti direktiivid). Ülevaate koostas Euroopa Keskkonnabüroo, mis on Brüsselis asuv mittetulundusühing, mis koondab eri organisatsioone üle Euroopa. MTÜ jälgib, et Brüsselis seataks kõrgeid ringmajandusega seonduvaid eesmärke ning tugevaid regulatsioone. Lisaks suheldakse Euroopas eri organisatsioonidega, et jälgida, kuidas asjad riigiti edenevad.
Plastpudelite liigiti kogumise 2029. aasta eesmärgi oleme sisuliselt juba saavutanud
Eesti Pandipakendi tegevjuhi Kaupo Karba esialgsetel andmetel jõudis 2019. aastal pandipakenditest ringlusse 87 protsenti. Pakendiseadusest tulenev kohustuslik taaskasutusmäär on 85 protsenti. Metallpakendeid saadeti ringlusse 88 protsenti (pakendiseaduses 50 protsenti) ning klaaspakendit 87 protsenti (pakendiseaduses 85 protsenti).
Taaskasutusmäärasid puudutavad andmed ei ole lõplikud, kuna vastavalt kehtivale pakendiregistri põhimäärusele on pakendiregistri aruande esitamise tähtaeg 1. september. Suurtes piirides võib aga öelda, et üheksa kümnest pandipakendist jõuab tagasi. “Tuleb tunnistada, et pandisüsteemi ringlussevõtu määrad on juba pikemat aega olnud 90 protsendi juures, jäädes pigem napilt alla selle. Iga järgmise tagastusmäära protsendipunkti suurendamine nõuab järjest rohkem pingutust ja panustamist, “ ütleb Karba, kelle sõnul tegeletakse nii teadlikkuse tõstmisega kui ka ettevõtete koostöö edendamisega.
Karba meenutab, et erinevate pandisüsteeme kasutavate riikide kõrged ringlussevõtu määrad toovad teiste riikide tootjaid ja kohalike omavalitsuste esindajaid tõhusa pandipakendisüsteemi telgitaguseid uurima: “Viimase paari aasta jooksul on EPP-d külastanud ca 30 delegatsiooni erinevatest riikidest (alustades Inglismaa ja Šotimaaga, lõpetades Jaapaniga). Paljud riigid on juba võtnud vastu otsuse rakendada pandisüsteemid pakendite kogumiseks, nt Malta, Slovakkia, Rumeenia, Läti jne. Teisest küljest on piisavalt palju Euroopa riike, kes väga aktiivselt efektiivsete ja tulemuslike pakendi kogumislahenduste peale ei mõtle. Kuidas nemad EL poolt määratud sihtmäärad täidavad, jääb arusaamatuks.”
Eelnevatel aastatel pandi paika uued metoodikad jäätmetekke ja -ennetuse mõõtmiseks
Aastatel 2018 kuni 2019 tehti ettepanekud uute mõõtmismeetodite kasutamiseks, mis puudutavad toidu– ja pakendijäätmete tekke arvutamist. Lisaks hakati tegelema korduskasutuse mõõtmise metoodika ja mõõdikutega näitamaks edasiminekut jäätmetekke ennetamises. Järgnevateks aastateks on tehtud ettepanekud ambitsioonikamaks jäätmetekke vähendamiseks ning tulemuste üle vaatamiseks.
Liigiti kogutud olmejäätmete põletamise lõpetamine sel aastal on veel küsimärgi all
Sel aastal peavad riigid ringlusse võtma või ette valmistama korduskasutamiseks vähemalt poole majapidamisjäätmetest ning kokku koguma 70 protsenti ehitus- ja lammutusjäätmetest. Lisaks tuleb lõpetada liigiti kogutud jäätmete põletamine ja prügilasse ladustamine. Järgmisel aastal jõustub teatud ühekordsest plastist toodete keeld.
Jäätmeseadus kohustab sellest aastast mõningate eranditega (kivid, pinnas ning ohtlikke aineid sisaldavad kivid ja pinnas) ehitus- ja lammutusjäätmeid taaskasutama korduskasutuseks ettevalmistatuna, ringlussevõetuna ja muul viisil vähemalt 70 protsendi ulatuses nende jäätmete kogumassist kalendriaastas. Eesti on Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse nõuniku Made Saadve sõnul antud sihtarvu saavutanud: tekkinud ehitus- ja lammutusjäätmetest võeti 2016. aastal ringlusse 86 protsenti, 2017. aastal 89 protsenti ning 2018. aastal 84 protsenti.
“Jäätmete raamdirektiivist tuleneva kohustuse ülevõtmisega keelatakse korduskasutuseks ettevalmistamiseks ja ringlussevõtuks liigiti kogutud olmejäätmete põletamine, välja arvatud jäätmed, mis tekivad liigiti kogutud jäätmete töötlemisel (nt järelsortimisel) ning mille põletamine on jäätmehierarhia kohaselt keskkonna jaoks parim lahendu,” ütleb Saadve lisades, “Liigiti kogutud olmejäätmete põletamise piiramine aitab edendada ringmajandusele üleminekut ning vähendada ressursside raiskamist.”
Hetkel ei ole Eestis tekstiilijääkidele selget lahendust
Prügilatega alles arutletakse piirangute rakendamise üle. Saadve sõnul on teatud jäätmeliikidega probleeme. Näiteks tekstiili alternatiivsed käitlusvõimalused puuduvad.
“Tulevaste (2025-2035) ringlussevõtu sihtarvude saavutamine vajab kahtlemata pingutust, aga usume, et osapoolte ühisel koostööl on see võimalik. Hetkel oleme analüüsimas jäätmevaldkonda terviklikult, et viia ellu n-ö jäätmepööre, mille tulemusel eeldatavalt tõhustuks jäätmete liigiti kogumine ja seeläbi ka ringlussevõtt. Sealhulgas pakume kohalikele omavalitsustele tuge liigiti kogumise edendamiseks, seda nii jäätmete kogumise lahenduste soetamisel kui ka teadlikkuse tõstmise osas,” ütles Saadve Eesti eesmärkide saavutatavuse kohta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
