Uudis

Ettevaatust, viljakoristus toob põllutehnika teedele

Teravilja koristamine. F: Pixabay

Juba on näha põldudel esimesi kombaine – viljakoristuse hooaeg on alanud. See tähendab, et teedel liigub tavapärasest rohkem suuri põllumajandusmasinaid ja kombaine. Põllumehed paluvad kaasliiklejatelt mõistvat suhtumist ja tähelepanelikkust.

Lõuna-Eesti pool on tõesti alustatud viljakoristusega, nentis Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu liige, Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Olav Kreen. “Esimesena koristatakse tavapäraselt talirüpsi ja siis algab teiste  talikultuuride koristus – oder, nisu jne. Meil siin, põhjarannikul, läheb aga veel natuke aega, et põllule saada,” ütles Kreen.

Kreeni sõnul on praegu algamas viljakasvatajatele kõige intensiivsem aeg. “Oled kas põllul või kuivatis. Masinad on väljas 24/7. See toob eelkõige just maapiirkondades liiklusesse tavapärasest rohkem põllumajandustehnikat, mistõttu on autoga sõitmisel tähelepanelikkus väga asjakohane,” sõnas ta. “Ma loodan, et inimesed saavad aru, et see on toidutootmiseks ülioluline etapp ja laias vaates töö, mis meid kõiki toidab.”

Teravilja kasvatatakse tänavu PRIA andmetel kokku 371 113 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 1% rohkem. Ligi poole teravilja pinnast moodustab nisu, pisut alla kolmandiku oder, 11% kaer ja 4% rukis. Teiste teraviljade osakaal jääb juba väiksemaks. 

“Nisu kasvatatakse sel aastal kokku 184 353 hektaril, millest koguni 85% moodustab talinisu. Talinisu pind on aastaga suurenenud 15%, suvinisu pind on aga aasta aastalt jäänud väiksemaks,” täpsustas koja põllumajandusvaldkonna juht Meelika Sander-Sõrmus. “Odra pind on sel aastal 118 471 hektarit, millest üle kahe kolmandiku moodustab suvioder. Taliodra pind on aasta aastalt siiski suurenenud ja ulatub tänavu juba 36 007 hektarini. Kaera kasvatatakse tänavu 39 779 hektaril ning rukist 13 714 hektaril.”

Aastaga on oluliselt suurenenud rapsi- ja rüpsipind. Tänavu kasvatatakse neid õlikultuure kokku 89 295 hektaril, mida on möödunud aastaga võrreldes 13% enam. “Enamuse rapsi ja rüpsi kogupinnast moodustavad talikultuurid, mille kasvupind ulatub 80 201 hektarini. Suvirapsi ja -rüpsi pind jätkas viimastele aastatele omast langustrendi,” lisas Sander-Sõrmus.

Suure hüppe kasvupindades on teinud kanep ja tatar. Nii kasvab tänavu aasta varasemaga võrreldes 54% rohkem tatart, pinnalt siis kokku 9202 hektarit ja valdav enamus tatrast on maheviljeluses. Aastaga on oluliselt suurenenud ka õlikanepi kasvupind, mida kasvatatakse tänavu 6798 hektaril. Möödunud aastaga võrreldes on kanepi pind 57% kasvanud. Ka õlikanepist enamus, 89%, on mahe.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.