Viis aastat kestnud rahvusvaheline uuring näitas, et ravimitest reostavad Läänemerd kõige enam südame-veresoonkonna ravimid, valuvaigistid, astma- ja allergiaravimid, hormoonid jt ravimijäägid.
Eelmisel aastal lõppes rahvusvaheline projekt CWPharma 2 „Ravimitest puhtad veekogud“. Projekti käigus tegid Läänemere riikide teadlased kindlaks ravimite toimeained, mis reostavad Läänemerd kõige enam. Määrati enam kui 70 ravimijäägi kontsentratsioonid. Koostöös Läti, Taani ja Eesti ekspertidega valmis probleemi tutvustav video.
Aastatel 2017–2021 viisid Taani, Eesti, Soome, Saksamaa, Läti, Poola ja Rootsi teadlased läbi rea uuringuid, et teha kindlaks, milliste ravimite toimeained reostavad Läänemere ökosüsteemi kõige olulisemal määral. Projekti rahastati EL-i Interreg Läänemere piirkonna programmist.
Analüüsiti pinnavett ja Läänemere rannikuvett ning setteid ja mulda, mida oli väetatud reoveesette või sõnnikuga.
Samuti analüüsiti olmereoveepuhastitest, haiglatest, ravimitööstuse tootmisrajatistest, prügilatest ning kala- ja loomakasvandustest pärit heiteid.
Proove koguti Vantaanjoe jõe (Soome), Pärnu jõe (Eesti), Lielupe ja Daugava jõe (Läti), Vistula jõe (Poola), Vornova-Pina jõe (Saksamaa) ja Motala jõe (Rootsi) valgalapiirkondades. Uuringu käigus määrati 226 proovist ühtekokku 13 365 ravimijäägi kontsentratsiooni väärtust.
Suurtes kontsentratsioonides leiti mitmete südame-veresoonkonna ravimite, valuvaigistite, astma- ja allergiaravimite, hormoonide, psühhotroopsete ainete, antibiootikumide ja veterinaarravimite jääke.
Kui toime leiab aset inimkehas või loomades, mille ravimiseks konkreetne toimeaine on mõeldud, siis on sellel raviv toime. Kuid hetkest, mil ravimid satuvad keskkonda, hakkavad need mõju avaldama teistele elusorganismidele, mõjutades seeläbi tervet ökosüsteemi. Tagajärjed on sageli ettearvamatud.
Ravimijäägid satuvad keskkonda peamiselt kahel viisil. Esiteks reoveepuhastite kaudu, milles puuduvad – vähemalt esialgu veel – seadmed seda liiki ainete eemaldamiseks. Teiseks elanike tõttu, kes kõrvaldavad ravimeid valesti, näiteks visates neid olmejäätmete hulka.
Kui kõik elanikud viiksid ülejäänud või kasutuskõlbmatuks muutunud ravimid tagasi apteeki või jäätmejaama, siis ei jõuaks need keskkonda, märkis Eesti Vee-ettevõtete Liit.
Rohegeenius kirjutas uuringu järeldustest ka eelmisel aastal. Loe täpsemalt siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
