Kuigi röövikutega kaetud põõsas võib olla inetu vaatepilt, ei tee nad inimesele liiga. Koidest vabanemiseks piisab kummikindast ja kahvlist.
Tallinna Pääsusilma lasteaia taga kasvav kikkapuu on kaetud tiheda valge looriga ja sellelt ei leia ühtegi rohelist lehte. Botaanik Urmas Laansoo sõnul on see tavapärane, kuigi ebameeldiv vaatepilt. Puu taastub ja vihm uhub võrgendid maha.
“Röövikud söövad küll lehed ära ja puu võib olla vahel raagus, aga need ei tapa seda,” ütles Laansoo. “Puu siiski taastub ja läheb kuskil juulikuus uuesti lehte, teist lendlust koidel pole.”
Kummikinnas, lusikas ja ämber
Kui inimene tahab midagi kikkapuu heaks teha, pole vaja muud kui julget pealehakkamist. “Enamiku jaoks on röövikud jälgid ja vaevalt, et tahavad neid palja käega korjata,” ütles Laansoo.
Mingisugust ohtu röövikud aga inimesele ei kujuta. “Nad pole mürgised, ei tapa ega kõrveta,” sõnas Laansoo. “Tõmmake kätte kummikindad ja võtke näiteks lusikas, ora või kahvel, millega saab võrgendid puruks teha. Röövikud kukuvad alla, nad ei roni tavaliselt kõrgele.” Röövikud saab koguda ämbrisse ja sel viisil ei satu nad enam puu peale.
Tegelikult tuleb loodus inimese abitagi toime. Kui röövikud söövad end täis, kukuvad nad puult maha ja nukkuvad. Rohkem neid ei tule. “Suve teisel poolel, kui röövikud on nukkunud, pesevad tuuled-vihmad võrgendi maha,” sõnas Laansoo. “See pole igavene või püsiv probleem.”
Mürgised viljad
Laansoo sõnul on kikkapuu viljad mürgised, kuigi õnneks pole need maitsvad. Seetõttu pole lasteaia territoorium põõsale kõige parem koht. “Ühe vilja juhuslik söömine ei tapa, aga oht eksisteerib,” sõnas Laansoo.
Värvilised viljad köidavad pilku ja väikelaps kipub teadagi kõike suhu toppima. “Samas arvan, et kahe- või kolmeaastane ei satu omapäi parki või tänavale ja vaevalt, et vanemad lasevad võõra tundmatu põõsa vilju süüa.”
Kikkapuu-võrgendikoi kahjustab Laansoo sõnul eri kikkapuu liike erinevalt: mõnd ei kahjusta ühelgi aastal, teist aga kiusab meelsamini. Ka pole koide arvukus ühelgi aastal samasugune.