Vabatahtlikud kalakaitsjad teevad ära suure töö, et avastada loata või keelatud viisil vähipüüdjaid. Nagu vabatahtlike videost selgub, on see öine töö üks raske looduses rassimine, tagaajamine ja röövpüüdjatega vaidlemine.
Vabatahtlike kalakaitsjate Facebooki-lehel kirjutas septembri keskel kalakaitsja Rait Kikkamägi nii:
“Ei hakkas siin sissejuhatuse peale tähemärke raiskama. Juulist alates on aktiivsematel vabatahtlikel käed jalad tööd täis olnud vähi kaitsmisega. See, millega vabatahtlikud kokku puutusid, saab kokku võtta nii, et üks silm nuttis ja teine naeris. See on ikka võrratu, mis jama röövpüüdjad välja mõtlevad.
Veekogude ääres nähti nii kuulsaid kui ka kurikuulsaid kodanikke. Leidlikumad ehitasid bambustoki otsa pandud viineritega “elektriliine” kaldasse, mõnel olid lubatud kogusest suurem hulk mõrdasid autos, mis olid märjad, sest neid “testiti” päeval.
Ühe selli võime auto üle kontrolli omada osutus röövpüügitehnikate valdamisest kehvemaks ja lõpetas omadega kummuli kraavis. Küll
tuli politseil röövpüüdjaid koos inspektorite ja vabatahtlikega mööda Harjumaad taga ajada. Mõni sai tuusiku arestimajja. Mõni sai käeraudasid proovida. Mõnele spordimehehingega röövikule tuli lausa järgi ujuda – kuldmedal jäi siiski vabatahtlikule.
Eriline pärl oli aga röövpüüdja, kes kinni püütud vähke hoiustas kõhukotis, kubemepiirkonnas.
Kokkuvõtvalt tundub, et oli karistamatuse tunne – aga see pidu on nüüd läbi. Suured tänud Keskkonnaametile ja Politsei- ja Piirivalveametile. Mõned
Kalakaitse tegevus numbrites:
- 24 menetlust, nende hulgas 16 väärteomenetlust ja 8 kriminaalmenetlust
- Vabastatud vähke ca 2000tk, eemaldati püügilt üle 100 ebaseadusliku mõrra.
Trahv kuni 1200 eurot
Septembri alguses andis oma töötulemustest teada ka Keskkonnaamet. Jõevähi populatsiooni kaitseks kehtivad püügile Eestis ranged piirangud. Vähke tohib püüda vaid kalastuskaardi alusel, loetud veekogudes ja ainult augustikuu jooksul.
Jõevähkide püügil kehtib nii alammõõt kui päevane piirarv: kalastuskaardi omanik tohib päevas püüda kuni 75 vähki, kes on kasvanud vähemalt 11 cm pikkuseks.
„Vähipüügikohti kontrollides on keskkonnainspektorid leidnud üle saja omanikutunnuseta püügivahendi, alustati kümneid menetlusi ning vahetult enne sügisest sigimisperioodi õnnestus elusana tagasi vette lasta tuhandeid ebaseaduslikult püütud vähke,“ ütles keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai. „Need tulemused ei ole veel lõplikud, sest menetlused alles käivad ning meie kontrollkäigud jätkuvad ka püügikeelu ajal,“ lisas Pai.
Menetlusi alustati loata või keelatud viisil püüdmise tõttu ning tagasi veekogusse lastigi ebaseaduslikult püütud või liiga väikesed vähid. „Kalastuskaartide ja alammõõdu eesmärk on hoida kontrolli all välja püütud vähkide hulka. See arv on paika pandud koostöös teadlastega, et vähkide arvukus elujõulisena hoida,“ selgitas peainspektor. „Eestis on umbes 300 jõevähi elupaika, kuid paljudes neist on vähkide arvukus vähikatku ja võõrliikide sissetungi tõttu väga väike. Seda suurem on aga surve Saaremaal ja Lõuna-Eestis ning Harjumaal, kus vähke veel jagub. Paraku tähendab see neis piirkondades ka rohkem röövpüüki. Kolmes maakonnas alustatigi suuremahulise röövpüügi tõttu kriminaalmenetlused,“ rääkis Aare Pai.
Rikkumisi on avastatud nii plaanitud kontrollkäikude kui ka keskkonnaametile laekunud vihjete abil. „Harju- ja Saaremaal on meile suureks abiks olnud Eesti Kalastajate Seltsi vabatahtlikud kalakaitsjad, aga on ka tavalisi loodusest hoolivaid inimesi, kes on kahtlastest tegevusest teada andnud,“ rääkis Pai. „Septembriga algas täielik vähipüügi keeluaeg, kui keegi märkab veel praegu vähipüüki, siis tuleks sellest kindlasti teada anda telefonil 1247,“ rõhutas keskkonnaameti eluslooduse ja kalanduse järelevalve arendusosakonna peainspektor Aare Pai.
Vähipüügireeglite rikkumise eest võib karistada kuni 1200 euro suuruse trahviga. Kui ebaseaduslikult püütakse oluline kogus jõevähke, karistatakse selle eest juba kriminaalkorras.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
