SEB teatas hiljuti, et aprillikuust tullakse turule 82 protsendi ulatuses maisiplastikust pangakaartidega. Esimesena muutuvad õpetajatele, tudengitele ja õpilastele mõeldud ISIC- ja ITIC-kaardid ja eduka testimise järel ka teised SEB pangakaardid. Uurisin pangalt, mida täpsemalt sellise muudatusega ikkagi saavutada soovitakse.
Uued kaardid koosnevad maisimassist, millesse on pressitud kaardikiip ja antenn. Seejärel kaetakse kaart mõlemalt poolt õhukese plastikihiga, mis moodustab ühes kiibi ja antenniga kaardist 18 protsenti. Maisiplastik biolaguneb 58 Celsiuse kraadi ja 90 protsendi niiskuse juures ning vajab olmetingimustes kaitset – sellest ka plastikiht. Kaardi kaal on tavapärane viis grammi ning väliselt näeb see välja samasugune nagu teised kaardid.
Uue kaardi tooraineks pole naftasaadused
Hetkel tekitab SEB aastas 1,7 tonni plastikut, mida soovitakse 80 protsendi võrra kärpida. Sel aastal soovitakse tavaplastiku kasutust vähendada 230-250 kilogrammi võrra ning edaspidi 1,5 tonni aastas. Siinkohal tasub teada, et bioplastik ei ole tingimata sama, mis biolagunev või komposteeritav materjal.
Kuna tegu on samuti plastiga, siis tekib küsimus, kuidas see tavaplastist täpsemalt parem on. Nimelt, kui PVC (polüvinüülkloriidi) plastikpolümeeri tooraineks on naftasaadused, siis PLA (polülaktiidhape) maisiplastiku tooraineks söödamaisitärklis. Konkreetse bioplastikust kaardi tootmisprotsess tekitab vähem süsinikdioksiidiheidet.
Kuidas maisitärklise baasil materjal valmib
Pangakaardi materjali toodab NatureWorks. Taimed nagu mais talletavad süsinikdioksiidi ja muudavad selle pikaahelalisteks suhkrumolekulideks. Taimedest eraldatakse tärklis, millele lisatakse ensüüme. Need muudavad hüdrolüüsi-nimelise protsessi käigus glükoosi dekstroosiks. Seejärel fermenteerivad mikroorganismid dekstroosi piimhappeks.
Piimhape muudetakse omakorda laktiidiks. Laktiidimolekulid ühendatakse pikaahelaliseks polülaktiidi polümeeriks, mida ettevõte nimetab Ingeoks. Sellest valmistatakse pelleteid, mis saadetakse tootjatele, kes muudavad need endale sobivateks toodeteks, sh pakenditeks.
Kaardid tuleb samamoodi hävitada nagu ennegi
Antud kaarti ringlusesse suunata ei saa, vaid see tuleb mis tahes materjali puhul kaardile kogunenud isikliku teabe kaitsmiseks hävitada. Hävitamine toimub Ragn Sellsis järgmiselt: kaart purustatakse ja seejärel suunatakse puru jäätmekütuse segusse. Tegu on puruhunnikuga, mis koosneb umbes 1,5cmx1,5cm tükkidest. Jäätmekütus põletatakse umbes 1000 kraadi juures ettevõttes, mis omab vastavat põletamise luba ja selle ettevõtte kõik filtersüsteemid tagavad selle, et mürgised jäätmed, rasked metallid ei lendu loodusesse.
SEB kommunikatsioonijuhi Julia Piilmanni sõnul ei oleks bioplastikust kaartide taaskasutamine loodussõbralik. Erinevaid plastiku tüüpe tuleb ümber töötada erinevalt. Kuna kaarte ei teki rohkem kui paarsada kilo aastas, siis nende ümber töötamise koordineerimine võib oma süsinikujälje poolest olla mahukam kui taaskasutusest saadud võit.
Kliendid võiksid aegunud kaardid tuua panka või panna hävitatuna pakendikotti
Kõik kliendid ei too ka oma pangakaarti tagasi panka, kuigi see on soovitatav. Kodustes tingimustes tuleks kaart panna pakendikotti või äärmisel juhul olmeprügisse nii, et pangakaardi kiip on lahti lõigatud ja sellega ka hävitatud. “Arvestades tänaseid Eesti olusid ja kaasaegseid energiatootmisvõimalusi, seisneb uue kaardi keskkonna-alane pluss eelkõige selle tootmisprotsessis, mis toetub 82 protsenti taastuvatele tooraine allikatele ja hoiab kokku süsinikdioksiidi,” ütles Piilmann.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
