Taiwani teadlased ja linnuvaatlejad otsisid vastust lindude üles-alla rändele ja selgus, et vaid osaliselt mõjutab seda kliima ja toidurikkus.
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloogi Marko Mägi sõnul sõltub lindude rändesuund (põhjast lõunasse või vastupidi) peamiselt toidust — nad liiguvad aladele, kus seda leidub piisavalt.
Paljud mägiste alade linnuliigid, keda on ligikaudu kümme protsenti kogu linnustikust, aga rändavad sageli ka üles-alla kõrgusgradiendil. Mis sunnib mägiste piirkondade linde elupaika vahetama?
Taiwani linnustikku uurides otsisid teadlased vastust üles-alla rändele: kas võib see olla tingitud lindude temperatuuritaluvusest, kisklusest (kõrgemal on see väiksem) või toidust, kirjutab Mägi Linnuvaatlejas.
Näiteks Lõuna-Ameerika troopilistel aladel liiguvad üles-alla reeglina nektarist või puuviljadest toituvad liigid.
Taiwani maastik on aga piisavalt mägine, kõrgemad tipud ulatuvad peaaegu 4000 meetrini ja kolmandik saarest asub samuti rohkem kui kilomeetri kõrgusel merepinnast — seega neile küsimustele vastuse leidmiseks igati sobilik paik.
Kuna eri liikide liikumist oli teadlastel ainult oma jõududega keeruline jälgida (Taiwanil on kohatud 657 linnuliiki, kellest 152 elavad saarel aasta ringi ja rõngastamine või GPS-seadmetega suure hulga liikide märgistamine olnuks liiga töömahukas), tulid appi Taiwani linnuvaatlejatest harrastusteadlased.
Harrastusteadlaste 19 aasta jooksul tehtud ligikaudu 450 000 vaatlusest õnnestus koguda usaldusväärseid andmeid 104 linnuliigi hooajalise liikumise kohta.
Selgus, et 60 liiki (58 protsenti uuritud liikidest) vahetasid hooaja jooksul elukohta, neist valdav enamik (42 liiki) laskus talveks madalamale — seda tegid linnud, kes pesitsesid keskmisest kõrgematel või madalamatel kõrgustel. Liigid, kes kolisid talve saabudes kõrgemale, elasid eelkõige keskmisel kõrgusel (150–500 meetrit üle merepinna).
Liikide tunnuste ja keskkonnatingimuste analüüs näitas, et liikumisi mõjutavad osaliselt kliima ja toidurohkus, kuid seda vaid talveks madalamale laskuvate liikide puhul. Kõrgemale suunduvate liikide üles-alla liikumisele toit ja kliima mõju ei avaldanud.
Kuna teadmised lindude kõrgusgradiendil liikumise põhjustest on praegu väga lünklikud, on ka edaspidi harrastusteadlaste panus vajalike andmete kogumisse oluline.
Näiteks sisestasid harrastusteadlased 2019. aastal andmeportaali eBird üle 140 miljoni vaatluse. Neid analüüsiks kasutades peab siiski kriitiline olema — kõik kogutu ei ole usaldusväärne või piisavalt kvaliteetne.
Teadmised lindude üles-alla liikumise põhjustest mägistes piirkondades on veel suhteliselt kesised. Tegu oli esimese suuremahulisema uuringuga sel teemal.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
