SEB teatel oli enamikel põllumeestel tänavune aasta edukas, kuna saagikus ületas keskmist, müügihinnad nii teravilja kui ka piimahinna vaatest kasvasid jõudsalt ja eelmisel perioodil soetatud odavate sisendite tõttu kasvas kasumlikkus. Ent ees seisavad rasked ajad, mis puudutavad kõiki tootjaid.
SEB kliendihaldur Andrus Mägi sõnul lähevad põllumajandusettevõtted kriisile vastu õnneks tugevalt positsioonilt, kuna viimased aastad on soosinud teraviljakasvatust. Ka OÜ Estonia juht Ain Aasa sõnas oktoobris toimunud Põllumajanduse finantsseminaril, et toodanguhinnad on põllumajanduses praegu enneolematult head. “Müüme väga kallilt teravilja ja rapsi ning pole kunagi saanud nii kõrget piimahinda kui praegu,” lausus ta pressiteate vahendusel.
Peo lõpp aga paistab, sest sisendhinnad on oluliselt kallinenud ja kasvav Euribor hakkab mõjutama kasumlikkust. Mägi sõnul pole turuosaliste ennustustele baseerudes praegune Euribori tõus veel lõplik.
Euribori kuue kuu tase pöördus selle aasta juunis positiivseks ja oktoobris ületas juba 2 protsenti. Aasta lõpus võib suure tõenäosusega näha juba 2,75 ja uue aasta keskpaigaks 3–3,5-protsendilist taset. “Nullist kolme protsendini on märkimisväärne hinnatõus, samas ei näe turuosalised hetkel, et jõuaksime 2008. aasta tasemele, mil Euribor ulatus 5 protsendini,” märkis Mägi.
“Võtmekohaks saab see, mis toimub aasta pärast ja 2024. aastal. Teame, et olukord võib minna praegusest oluliselt raskemaks. Just seetõttu struktureerime tootmist ümber, kuid kindel on see, et selle taset tuleb hoida – vähendamine ei tule kõne allagi. Meie piimatoodang on nii suur, et selle ümbersuunamine ei ole lihtne. Seega – kas või hambad ristis, aga jätkame ja hoiame mahtu,” kinnitas Aasa.
Aasa sõnul plaanib ettevõte taimekasvatuses kulusid alla saada. Selleks suurendatakse pinda ja võetakse vähemaks rohumaade osakaalu. “Turg ei ole kunagi olnud nii segi nagu ta on praegu. Näiteks viljahind kõigub tugevasti – kui varem oli kõikumine 2–3 protsenti päevas, siis täna ütleb keegi midagi Twitteris ja hind muutub 10 protsenti. Meie põhimõte on mitte minna püüdma iga hinna eest suurt raha, vaid kindlustada kulude katmine,” selgitas ta.
Aasa lisas, et kriis on kindlasti ka õppimise koht. “Vast kõige keerulisem on aru saada sellest, kuidas meid mõjutab inflatsioon. Me loome pidevalt puhvreid, kuid inflatsioon sööb neid iga päev. Samas varusid peab tekitama, ilma ei saa,” tõdes ta.
Maaelu Edendamise Sihtasutuse juhatuse liige Meelis Annus lisas, et rahalugemiseoskus on praegu ülioluline ehk saagi müük ja tarvikute ost võib saada isegi tähtsamaks kui agronoomia. “Sa või agrotehniliselt kasvatada suurepärase saagi, aga kui sa eksid selle müümisel, siis võid kaotada palju raha,” tõi ta näite.
“Praegu tundub, et põllumajandusklientidel on siiski olemas piisavad reservid ja puhvrid. Samas teiselt poolt sööb neid koguaeg hinnatõus. Võtmekohaks on hetkel see, kui kaua kriis kestab. Paraku ei oska seda keegi ennustada,” nentis Mägi.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
