Uudis

Riik plaanib toetada kuni 50 protsendi ulatuses kortermajade ümberehitamist

Uuendatud majades väheneb küttekulu 65 protsenti

Üks renoveeritavatest tüüpprojektidest.Foto: majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Riik sai hiljuti valmis strateegia, mille eesmärk on rekonstrueerida 2050. aastaks 14 000 korterelamut. Üks viis selleni jõuda on uue renoveerimismeetodi juurutamine ja selleks algatati pilootprojekt, kus maja võib saada kuni miljon eurot toetust.

Maja ümberehitamiseks kasutatakse tehases toodetud valmiselemente, mis on kohandatud vastavalt elamutüübile.

Toetuse saamiseks peab korteriühistu pöörduma Kredexi poole, kus otsustatakse, millisel määral ehitusele toetust antakse. Rekonstrueerimist vajavate majade järjekord kujuneb energiamärgise arvutusest ja arvust – korterelamud, mille energiatõhusus on kõige madalam, on nimekirja ülemises otsas. Samuti otsib Kredex kortermajale sobiliku ehitaja, kes toodaks vajalikud elemendid.

“Kui tavapäraselt peab korteriühistu tulema Kredexisse ja esitama projekti, ise toimetama ja otsima ehitaja, siis meie kiirendame protsessi,” sõnas majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi elamumajanduse ekspert Raiko Puustusmaa.

Neli tüüpprojekti

Ühistu võib saada riigilt toetust kuni 50 protsendi ulatuses projekti maksumusest. Puustusmaa toob näiteks 60 korteriga viiekorruselise Mustamäe maja: selle ümberehitamine läheb maksma umbes 1,5 miljonit eurot – seega oleks toetus 750 000 eurot. Ühe maja kohta võib rekonstrueerimistoetus ulatuda aga miljoni euroni.

Puustusmaa sõnul kasutatakse korterelamute soojustamiseks tehases toodetud elemente, millesse võib vastavalt projektile olla paigaldatud ka juba ventilatsioonisüsteem, torustik või aknad. “Erinevus ongi selles, et objektil pole tellingud kuus kuud püsti, vaid maksimaalselt kuu ajaga tõstetakse kraanaga elemendid maja külge,” rääkis Puustusmaa.

Eestis on palju erinevaid kortermaju, alates möödunud sajandi keskpaigast ehitati neid tüüpprojektide põhjal. Laias laastus leidub neli viiekorruselise maja tüüpi: Mustamäe, Lasnamäe ja Õismäe, Tartu Annelinna korterelamud ja hruštšovkad. “Neid on eri tehased aastakümnete jooksul väikeste erinevustega tootnud, aga üldloogika on sama,” ütles Puustusmaa.

Puustusmaa sõnul võib Euroopas rääkida rekonstrueerimislainest. “Kui vaatame energiatõhususe aspekti, on hoonefond tegelikult küllaltki raiskav,” ütles ta. “Selleks, et jõuda teatud eesmärkideni – vähendada süsinikuheidet ja raiskamist –, ongi vaja efektiivsemaid, kiiremaid, aga kvaliteetsemaid lahendusi võrreldes tänapäevaste unikaalsete projektidega.”

Korralik energiavõit

Maja rekonstrueerimine toob Puustusmaa sõnul kaasa ka energiavõidu. “See võib anda energiasäästu kuni 50 protsenti ja kütteenergia kulud võivad väheneda umbes 65 protsenti,” ütles ta. “Me räägime väga olulisest võidust, mis kaasneb sellega, kui hoone on soojustatud ega esine soojakadu.”

Pilootprojekti taotlusvoor korteriühistutele avaneb novembris-detsembris. “Paralleelselt sellega käivad ettevalmistused, et leida tublid ettevõtjad, kes on valmis korteriühistutega projekti ellu viima,” sõnas Puustusmaa.

Pilootprojekti eelarve on 15–16 miljonit eurot, kokku renoveeritakse selle käigus mõne aasta jooksul ligi 20 korterelamut: igast tüübist kuni viis maja. Piloodi eesmärgiks on tõsta majade energiatõhusus C-klassi. “See tähendabki seda, et maja saab sooja kasuka selga,” ütles Puustusmaa. “Vajadusel vahetatakse näiteks radiaatorid välja. Olulisim on see, et ventilatsioonisüsteem tuleb soojustagastusega.”

Kuigi moodsad majad kuuluvad ideaalis energiatõhususe A-klassi, pole see Puustusmaa sõnul iga elamu puhul mõistlik eesmärk. “Kui tahame väga vana hoonefondi viia tippklassi, tuleb mängu kulu-tulu loogika,” ütles ta.

“Kortermaju on mõistlik rekonstrueerida teatud piirini,” sõnas Puustusmaa. “Kui astud sellest üle, võib ehitus osutuda niivõrd kulukaks, et korteriühistul on raske koormat kanda. C-klass on optimaalne, toob suure energiavõidu ega ole ühistule koormav.”

Puustusmaa sõnul on uudne ümberehitamine vajalik mitmel põhjusel. “Üheks oluliseks eesmärgiks on see, et oleksime keskkonnale vähem koormavad,” sõnas ta. “Teine on aga see, et inimesed elaksid paremas keskkonnas, hea kliimaga hoonetes.”

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.