Uudis

Seekordseid valimisi iseloomustavad varasemast ambitsioonikamad keskkonnalubadused

Kohalike omavalitsuste volikogude valimiste plakat Tallinnas. Foto: Remo Tõnismäe, Postimees / Scanpix

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse koostatud kohalike omavalitsuste volikogude valimisprogrammide keskkonnalubaduste analüüs näitas, et võrreldes 2017. aasta valimistega on keskkonnateemad tõusnud nii üld- kui ka linnapõhistes programmides üheks olulisemaks teemaks. Kõige enam pööratakse valimislubadustes tähelepanu sealjuures kliima ja energia ning liikluse ja liikuvuse teemadele.

Analüüs põhines erakondade üldprogrammidel ja linnapõhistel programmidel Tallinnas ja Tartus. Üle-Eestilisi valimisprogramme analüüsides selgus, et kõige põhjalikumaid keskkonnalubadusi sisaldavad Eestimaa Roheliste ja Eesti 200 üldprogrammid, kõige tagasihoidlikumaid lubadusi leiab aga EKRE valimisprogrammist.

Kui 2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel domineerisid üldprogrammide keskkonnalubaduste hulgas keskkonnateadlikkuse suurendamine ja lubadused põllumajanduse valdkonnas, siis 2021. aastal on valimislubaduste keskmesse tõusnud liikluse ja liikuvuse ning kliima ja energia teemad.

Liikluse ja liikuvuse valdkonnas leiab kõige enam kergliikluse ja ühistranspordi-alaseid lubadusi. Nii lubatakse näiteks riikliku rattastrateegia loomist (Eesti 200), tasuta ühistranspordi toetamise jätkamist (KE) ning ühistranspordivõrgu planeerimisel inimeste tegelike liikumisvajaduste paremat arvestamist (SDE, Isamaa, EER ja Eesti 200).

Kui neli aastat tagasi iseloomustas ühistranspordiga seotud lubadusi pigem üksikute liinidega seotud muudatused, siis tänavused lubadused pööravad tähelepanu süsteemsetele muutustele nagu ühistranspordivõrgustiku arendamine ning maakondade ja linnade omavaheliste ühenduste parandamine. Nii Tallinna kui ka Tartu valimisplatvormides on seatud prioriteediks ehitada jalgrattateid ja rattaparklaid ning arendada jalgrattateede võrgustikku.

2017. aasta kohalike omavalitsuste valimistel andis kliimaga seotud lubadusi vaid üks erakond. Tänavu tõstsid aga pea kõik erakonnad (v.a EKRE) üleriigilistes valimisplatvormides esile eesmärke energiatõhususe valdkonnas (sh elamute rekonstrueerimise toetamine). Lubadusi anti ka taastuvenergia ning energiaühistute teemal (SDE, KE, EER ja Eesti 200), kõikide KOV hoonete 100% taastuvenergiale üle viimiseks (SDE, EER) ning erinevate kliimamuutustega kohanemise meetmete kohta.

Rohelised näevad Tartus potentsiaali saada esimeseks süsinikuneutraalseks linnaks Eestis. Tallinna linna lubavad aga 2050. aastaks muuta kliimaneutraalseks lausa kolm erakonda: Eestimaa Rohelised, Eesti 200 ja Reformierakond.

„Rõõm on näha, et erakondade programmidest leiab keskkonnaalaseid lubadusi palju rohkem kui varasematel valimistel. Samuti on lubadused muutunud põhjalikumaks ning tihti on välja toodud ka konkreetsed meetmed ja selgitused nende saavutamiseks,“ kommenteeris analüüsi juhendanud Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Kaja Peterson. „Tooni annavad ka täiesti uued teemad nagu näiteks kliimaneutraalsus, kliimakavad, alternatiivsed transpordivahendid, elurikkus, rohekoridorid, ringmajandus, tervis, keskkonnaalane juhtimine, ruumiline planeerimine ja kogukonna kaasamine,“ lisas Peterson.

Kuigi võrreldes nelja aasta taguse ajaga on keskkonnateemad tõusnud päevakorda kõikide erakondade valimisprogrammides, siis valimislubaduste analüüsi üks autoritest, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse praktikant ja Eesti Maaülikooli magistrant Brigita Tool leiab, et oluline on vaadata erakondade lubadusi tervikuna.

„Saamaks aru, kelle jaoks on keskkonnateemad ka sisuliselt üks programmi alustalasid ja kes soovib rohelisi lubadusi andes n-ö ajaga kaasas käia, on oluline vaadata, mida lubatakse keskkonnateemade kõrval. On selge, et näiteks linnades parkimiskohti juurde rajades, piirkiirust tõstes ning autodele rohelise laine tagamise kaudu ei ole võimalik tänavatel liikluskoormust vähendada. Lubadustest olulisemad on valimisperioodile järgnevad selged tegevussuunad,” sõnas Tool.

Analüüs põhines Eesti 2021. aasta kohalike omavalitsuste volikogude valimistel kandideeriva seitsme poliitilise partei (Reformierakond (RE), Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), Keskerakond (KE), Isamaa Erakond (IE), Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), Erakond Eestimaa Rohelised (EER) ja Eesti 200) valimisprogrammidele nii üle-Eestiliselt kui eraldi Tallinnas ning Tartus ja ühe valimisliidu (Tartu Eest) programmile Tartus.

Ülevaade erakondade keskkonnaalastest lubadustest valimisplatvormides kohalike omavalitsuste volikogude valimistel 2021. aastal on kättesaadav siin.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.