Uudis

Soome teadlased: kliimamuutused mõjutavad ka lindude pesitsust

Kiivitaja pesitsusperiood on Soomes viimase 43 aasta jooksul lühenenud kolme päeva võrra.Foto: Steve Garvie

Soome teadlased uurisid ligi poole sajandi jooksul kogunenud rõngastamisandmeid ja avastasid, et lindude pesitusperiood algab varem ligi viis päeva varem kui 43 aasta eest.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi looduskaitsebioloogia doktorandi Triin Kaasiku sõnul on lindude sigimisperiood ajastatud kattuma toiduobjektide optimaalseima kättesaadavusega, seega on pesitsuse õige ajastamine lindude jaoks ülioluline.

Toiduobjektide fenoloogia muutumisel uuritakse lindude kohanemist sellega tavaliselt pesitsusaja alguse muutuste registreerimise kaudu. Soome teadlased, kelle kasutada on aukartust äratav hulk andmeid linnupoegade rõngastamise aja kohta, vaatasid asja aga uue nurga alt, kirjutab Kaasiku Linnuvaatlejas.

Soomes on ulatuslikku lindude pesakondade rõngastamist läbi viidud juba 1975. aastast. Kuna linnupoegi rõngastatakse kindlas vanuses, on võimalik rõngastamise andmeid analüüsides vaadelda pesitsuse ajastuse muutust läbi aastakümnete. Kokku kasutati andmeid 73 liigi enam kui 820 000 pesitsuse kohta üle Soome, kuigi enim andmeid kogunes siiski Lõuna- ja Kesk-Soomest.

Keskmiselt algab pesitsusperiood tänapäeval 4,6 päeva varem kui 43 aasta eest. Kasutatud andmed lubasid aga peale pesitsusaja alguse vaadata ka lõpu kuupäevi ja selgus, et veelgi enam nihkus ettepoole pesitsusaja lõpp.

Nii joonistus välja kliimamuutuste oluline, kuid siiani väheuuritud mõju: 31 protsendil liikidest vähenes vaadeldud aja jooksul pesitsusperioodi pikkus. Kõigi liikide puhul oli tegemist üldjuhul varakevadel pesitsevate paigalindude või lähiränduritega, kellel vähenes pesitsusperioodi pikkus 43 aasta jooksul keskmiselt 1,7 päeva.

Näiteks on kiivitaja hakanud selle aja jooksul Soomes pesitsema viis päeva varem. Veelgi ettepoole on aga liikunud pesitsusperioodi lõpp, mis tähendab, et periood on varasemaga võrreldes nüüd kolme päeva võrra lühem.

Kuigi pesitsusperioodi lühenemise mehhanismid ei ole veel täpselt teada, võib see tuleneda soojemast keskkonnast, mis soodustab munade ja poegade kiiremat arengut. Teisalt võib pesitsusperiood lüheneda ka toiduobjektide vajalikus hulgas kättesaadava ajaakna kitsenemise tõttu, mis tähendab, et linnud lõpetavad pesitsuse varem toidunappuse tõttu.

Me ei tea veel, millised on pesitsusperioodi lühenemise tagajärjed lindude populatsioonidele. Ühe võimalusena näevad uurimuse autorid pesitusedukuse vähenemist, kuna lühem periood tähendab rohkemate paaride pesitsemiseaja kattumist ja toidukonkurentsi suurenemist.

Samas kinnitab uurimus, et vaid looduse aastaajaliste nähtuste, nende arenemise ja tekkimise ajalise reeglipärasuse jälgimine võib varju jätta ülejäänud pesitsemisperioodi jooksul toimuvaid muutused. Seetõttu peaksid edasised uuringud keskenduma nii pesitsusperioodi alguse kui ka lõpu registreerimisele.

Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.