Postimehe anonüümsel lugejakirjal põhinevas uudises väideti, et uusaastasaluuti kasutati ära territooriumil elavate kitsede küttimise varjamiseks. Tallinna loomaaed lükkab selle väite ümber ja ütleb, et Postimehes avaldatud uudis on lausvale.
Loomaaia teatel pidi metskitsede küttimine toimuma esialgu sügisel, kuid lükkus asjaajamise vormistamise ajakulu tõttu edasi. “Metskitsi püüti ja kütiti kümnel ööl, kusjuures loomi ei kütitud loomi jõulude ajal ega vana-aasta öösel,” seisis postituses. “Kokkulangevus perioodiga, mil lastakse ilutulestikku, on juhuslik, mitte põhjuslik. Öösel küttimine oli paratamatu, kuna see oli püüdmise seisukohalt ohutum ning efektiivsem.”
Loomaaia teatel on Eestis metskitse arvukus sobivates elupaikades keskmiselt 50 looma tuhande hektari kohta. Tallinna Loomaaias oli enne arvukuse piiramist ligikaudu 40 kitse 35 hektari sobiva elupaiga kohta. “Selge, et sellises olukorras hakkab metskitse populatsioon iseendale häda tegema, mõjuma halvasti taimkattele ja on ohuks meie kollektsiooni kuuluvate loomade tervisele (nad kannavad haigusi ja parasiite).”
Loomaaed viitab keskkonnaagentuuri andmetele, mille kohaselt kütiti 2019-2020. aasta jahihooajal Eestis 31 032 metskitse.
“Loomaaias kütiti ja püüti kokku 24 kitse. Kitsede arvukuse vähendamine oli ebameeldiv, aga vältimatu ettevõtmine,” selgitas loomaaed. “Ettevõtmise läbiviimiseks saadi kooskõlastus vastavatest ametitest. Töö teostamiseks kasutati professionaalseid jäägreid.”
Loomaaia teatel kaaluti kitsede tapmiseks eri meetodeid: uinutipüssi, eluspüügi lõksu ja tavapärast küttimist. Nii uinutipüss kui ka eluspüügi lõks selleks ei sobinud. “Seda kinnitasid nii jahimehed, maaülikooli eksperdid kui ka ulukite seirekeskuse kitsede eluspüügiga tegelevad eksperdid,” selgitati postituses.
“Uinutipüssiga pole võimalik loomi vajalikul arvul kätte saada, lisaks on see kitsede puhul väga piinarikas,” teatas loomaaed. “Eluspüügi lõksuga on võimalik kätte saada üksikuid isendeid, mitte piirata populatsiooni arvukust.”
“Loomaaed lähtub oma tegevuses teadmistest ja eetikast, mitte emotsioonidest,” seisis postituses. “Loomadest tuleb hoolida, aga see toob aeg-ajalt kaasa paratamatu vajaduse neid ka surmata, mida teeme nii, et see oleks talle võimalikult valutu.”
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
