Maa-ameti andmetel kaevandati eelmisel aastal turvast 1,1 miljonit tonni, mis on viimase 13 aasta suurim kogus.
Turvast võimaldasid 2022. aasta suve ilmaolud toota 22% rohkem kui aasta varem ja 36% rohkem kui eelneva viie aasta keskmine. Kaevandatud turbast oli 60% vähelagunenud ja 40% hästilagunenud turvas.
Kõige rohkem kaevandati põlevkivi: kadusid arvestamata 10,7 miljonit tonni. Kaevandatud kogus oli 16% suurem kui 2021. aastal, kuid 14% väiksem kui 2017-2021 aastatel keskmiselt. Põlevkivi oli jätkuvalt Eesti enimkaevandatud maavara.
Lisaks põlevkivile kaevandati koguseliselt kõige enam liiva ja kruusa (kokku 6,0 miljonit kuupmeetrit), lubjakivi ja dolokivi (kokku 2,6 miljonit kuupmeetrit. Väiksemas koguses kaevandati savi ja meremuda.
Ehitusmaavarasid (liiva, kruusa, lubja- ja dolokivi) kaevandati koguseliselt 21% vähem kui 2021. aastal.
Maavarade koondbilanss võtab kokku maardlate ja mäeeraldiste varu seisu aruandeaasta alguses ja lõpus ning varu muutused aasta jooksul. 2022. aasta bilansiga on võimalik tutvuda Maa-ameti geoportaalis.
2022. aasta 31. detsembri seisuga oli registris arvel 967 maardlat. Kehtivaid keskkonnalube maavara kaevandamiseks oli 785.
Maardlate ja mäeeraldiste asukohtadega ning neist viimasel viiel aastal kaevandatud kogustega saab tutvuda Maa-ameti geoportaalis maardlate kaardirakenduses.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
