Mis juhtub, kui klaasitehase sulatusahju satub kogemata sõrmeotsa suurune kivi või rauatükk? Millist vaeva peab nägema klaastaara sorteerimisettevõte, et eraldada pudelitelt korgid ja purkidelt kaaned? Kuidas on võimalik värvi järgi sorteerida miljoneid väikseid klaasikilde? 

Seda on keeruline ette kujutada, aga niisugust tööd tehakse Järvakandis, kus asuvad kõrvuti mitu klaasiga tegelevat ettevõtet. Neist üks on Sibelco, maailma üks suuremaid kaevandusfirmasid, mille Eesti tütarettevõte sorteerib enne klaasi ümbersulatamisse saatmist klaaspakendeid. 

Sibelco naabruses on kuulus Järvakandi klaasitehas, kus kunagi toodeti peamiselt aknaklaasi. 144 aasta pikkune klaasitootmise traditsioon on Järvakandis nüüdseks oluliselt muutunud. Klaasitehase nimi on O-I Estonia. Selle omanik on Ameerika Ühendriikide suurfirma O-I. Iga päev toodab ettevõte umbes 260 tonni kirkaid ja ekstrakirkaid klaasipakendeid. 

Klaastaara õigesti sorteerimine ja kogumine on kasutute jäätmete vähendamisel ülioluline. Seepärast, et klaasi saab ümber töödelda lõpmatu arv kordi. Mida rohkem jõuab klaasi tagasi ringlusse, seda vähem peab klaasitehas kaevandama liiva, millest valmistada pudeleid ja purke. 

Tänapäevased klaaspakendid on võimalikult õhukesed, et vähendada transpordikulu. Kui kunagi oli tavapärane, et klaastaarat pesti ja võeti siis uuesti kasutusse, siis nüüdseks on see möödanik. Klaaspakendid on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, et seejärel need sulatada ja neist uued pakendid vormida. Seepärast ei maksa muretseda, kui pudelid või purgid klaasikonteinerisse visates purunevad. Pigem on see just hea. 

Klaaspakendi taaskasutuse ring on suletud ahela süsteem, mis ei tekita täiendavaid jäätmeid ega kõrvalsaadusi. On võimalik, et klaasikonteinerisse pandud pudel või purk jõuab läbi tootmise tagasi poodi juba 30 päevaga.

Rohegeeniuse toimetaja Ivar Soopan ja tutvus Järvakandis klaasi teekonnaga. O-I Estonia klaasitehase juht Kaido Turro rääkis klaaspakendite tootmise keerulisest maailmast ja Sibelco Green Solutions Estonia klaasisorteerimise tehase juht Mait Järvik selgitas, kui nüansirohke on klaasi sorteerimine. 

Fakte klaaspakendite kohta:

Viimase 30 aasta jooksul on klaaspudelite kaal vähenenud ligikaudu 40%.

Hinnanguliselt 80% taaskasutatud klaasmahutitest valmistatakse uued klaaspudelid. Ülejäänud suunatakse samuti ringlusesse, näiteks kasutatakse kivide tootmises. 

Klaas on Euroopas enim taaskasutatud toiduainete ja jookide pakkematerjal: EL-is on klaasi kogumise määr 76% ja uute õigusaktide eesmärk on seda 2030. aastaks veelgi suurendada.

Klaasitootmise keskkonnamõju:

Üks taaskasutatud klaaspudel säästab sama palju energiat kui kulub tunni aja jooksul 17 mobiiltelefoni laadimiseks.

Klaasi taaskasutamine nõuab 30% vähem energiat kui uue klaasi tootmine esmakordsetest materjalidest.

Iga ringlusse võetud klaasitonni kohta säästetakse üle tonni loodusvarasid.

Iga kord, kui üks tonn klaasi taaskasutatakse, säästetakse kogu tarneahelas umbes 580 kg CO2, õhusaaste väheneb 20% ja veesaaste 50% võrra. 

1000 tonni klaasi taaskasutamine loob globaalselt veidi üle 8 töökoha.