Kui pesumasin on põhja alt ära löönud, oled lõpetanud lapiga põranda kuivatamise ja esmane vihahoog on raugenud, seisad nõutult avatud uksega kuubiku ees ja püüad uue reaalsusega toime tulla. Alles paar aastat tagasi sai pesumasin ostetud, kuidas see võimalik on?
Uniselt kööki orienteerudes vajutad kohvimasina nuppu, aga igahommikune äratusjook on nähtamatutes torudes kinni. Masinast väljub vaid kuum aur. Teed hädaga “pätikat” ja arutled, mis sai valesti minna, et paljukiidetud brändi kohviaparaat sisina saatel üllatuslahkumise korraldas.
Kaua see siis vastu pidas? Otsid kasutut nodi täis sahtlitest vana tšekki ja masina dokumente ning kui need imekombel leiad, loodad näha seal ostukuupäeva, mis jääks garantiiaja piiresse.
Vahet pole, kas vastus on “jah” või “ei”. Mõlemal juhul alustad senist mugavat elurütmi segavat teekonda, mis võtab aega ja kulutab raha.
Kodumasina tootjat süüdistavatele mõtetele järgnevad küsimused, mis on edasiseks tegutsemiseks need kõige olulisemad. Miks masin rikki läks? Kas tegin ise midagi valesti? Kas masinaga on päriselt “aamen” või saab seda parandada? Kes mulle seda ütleb, et saab parandada? Või pole mõtet aega raisata ja ostan kohe uue?
Mõnikümmend aastat tagasi oli neid küsimusi märgatavalt vähem. Iga kodumasin oli kulla hinnaga, sest need olid inimeste ostujõudu arvestades kallid, valik oli väike. Kõike püüti parandada.
Igal perel oli mõni tuttav meistrimees või oli pereisa see, kes söandas pesumasina juppideks võtta, teades, et üleujutuses on süüdi toru ummistanud taskurätik või pumba kinni kiilunud nööp. Vanu aegu mäletavad inimesed teavad, et pildi kaotanud kogukale telerile tuli õigesse kohta rusikaga müks anda ning pilt tuli ette.
Kõike remonditi ja kodumasinad teenisid inimesi tihtipeale aastakümneid. Nüüd on kodumasinail miljon lisafunktsiooni, mis muudavad elu mugavamaks, aga loovad ka eelduse, et iga nii ahvatlevana tunduv tuluke, ekraan või mugavusfunktsioon ei toimi eesmärgipäraselt. Mis omakorda ei võimalda tegutseda mõnel teisel töösõlmel.
Rohetunni seekordne saade valmis paigas, kus tuntakse Eestis kõige paremini peaaegu kõigi kodumasinate vastupidavusnäitajaid ja rikkepõhjusi. Tallinnas Laki tänaval on Euronicsi järelteeninduse osakond, mis tegeleb aastas 30 000 remondijuhtumiga. Seal antakse ka kodumasina omanikule nõu, kas saab edasi lükata järjekordse elektroonikajäätme teket ning soovitatakse masinat parandada või on juhtum lootusetu.
Euronics on Eesti suurim elektroonikaseadmete müüja, aga see teeb ettevõtte ka suurimaks elektroonikaseadmete remontijaks. Järelteeninduse meeskonnas töötab 42 inimest, kes jagunevad remondiüksuse, veatuvastus- ehk kiirabiüksuse, veomeeskondade ning klienditoe vahel.
Järelteeninduse tiimi juht Meelis Soasepp rääkis kohapeal pesumasinate, külmikute, kohvimasinate ja sadade muude kodumasinate vahel jalutades lahti, kuidas see hoomamatult keerulisena tunduv süsteem toimib. Alates kliendi kõne vastu võtmisest või kirja lugemisest kuni kodumasina omanikule tagastamiseni.
Soasepp tõi välja kõige levinumad põhjused, miks pesumasinaid, kohviaparaate ja teisi elektroonikaseadmeid remonti tuuakse.
Muuhulgas rääkisime sellest, kas vastab tõele, et enamik pesumasinaid valmib tegelikult ühes-kahes tehases ja nende põhilised töösõlmed on kõigil samad. Kui see on nii, miks on eri kaubamärkide masinate hinnavahe nii suur?
Kui palju kulub aega remonti viidud kodumasina parandamiseks ja miks vahel võib minna mitu nädalat, enne kui selle tagasi saab?
Kui suur osa kodumasinate rikete põhjustes on kasutajate enda viga ja mida valesti tehakse?
Jutuajamisel oli abiks ka paarikümneaastase töökogemusega hooldusjuht Sven Kolts.
