Jätkusuutlik äritegevus või elulaad ei ole miski, mis tekib üleöö. See on mõtteviis, kus on täiesti mõistlik astuda sammhaaval, otsida kõige sobivamaid lahendusi ja okei on vahepeal ka eksida, kirjutab Fotografiska Tallinna juht Margit Aasmäe.
Nii ettevõtted kui nende kliendid peaksid aru saama, et nagu inimeste peades ja elustiilis ei sünni sedasorti muutused üleöö, liiguvad ettevõtted ja organisatsioonid samuti sammhaaval jätksuutlikuma tegevuse suunas. Oluline on mõtteviis ja pealehakkamine, mitte kiired ja pealiskaudsed tulemused, mis pikaajaliselt tegelikult äriliselt jätkusuutlikku toimimist ei toeta.
Tegemist on pika ja aeglase reisi, mitte kiirete vahefinišite jadaga. Nii inimeste kui ettevõtetena peame aru saama, et see muutus peab toimuma meie enda peades. Jätkusuutlik äri ja eluviis ei ole kellegi kolmanda seatud reeglite järgi „rohelisemalt ja õiglasemalt“ elamine, vaid peame sisemiselt omaks võtma, et see on õige, teisiti enam edasi ei saa. Kui mõttelaadi muutuseni jõuame, olgu peres, ettevõttes või ühiskonnas laiemalt, oleme päris muutuse lävel, aga siis alles päris töö algab. Ehkki igapäevased väikesed võidud on siin sama olulised kui mis tahes muus eluvaldkonnas, ei jõua me kunagi finišisse.
Mõttelaadi kujundavad inimesed
Teenusettevõtte jaoks, kes ju midagi ei tooda, algab jätkusuutlikuma toimimise suunas liikumine meeskonnast – sellest, et pardal oleksid õige mõttelaadiga inimesed, kes tahavad südamest teemaga tegeleda ja leiavad selles enda missiooni.
Jätkusuutlik toimimine, maailma ja Eesti ühiskonna jaoks oluliste teemade näitusesaalide seintele toomine ning kaasav maailmavaade on algusest peale olnud üks meie väärtusmaailma alustalasid, millel põhineb nii näituste valik kui toitlustusettevõtte tegevus. Võib koguni öelda, et see oli üks põhjuseid, miks me kogu ettevõtmist alustasime. Selge väärtusmaailm tõmbab omakorda ligi sarnaste arusaamadega inimesi ning nii on kokku tulnud töötajaskond, kellega on lihtne jätkusuutlikuma maailma suunas liikuda. Me kõik tahame nimelt sama asja ajada. Samas ei püüa me maailma ära parandada ja olla paavstist plekitumad: tegeleme enda valdkonnas oluliste ja endale jõukohaste teemadega, mis on meie jaoks läbipaistvalt arusaadavad, asjadega, mille puhul teame, et meie tegevusest on tõesti kasu.
Tegele esmalt asjadega, millele hammas peale hakkab
Äriettevõttena tuleb meil aga ka kainelt mõelda – on sammud, mida me saame teha ise, enamasti pigem lihtsad, ja asjad, mida saame mõjutada kaudselt oma tarbimisvalikute kaudu. Viimaste puhul on samuti olemas nii lihtsalt nopitavad võidud – näiteks väldime kilepakenditesse pakendatud juurikate ja puuviljade ostmist restorani ja kohviku toorainena – kui keerulisemad teemad – näiteks roheline elekter, mille valiku osas me ei saa otseselt täielikult kaasa otsustada.
Toitlustusettevõtte maailmas on võimalik teha iga päev palju väikesi samme jätkusuutlikuma toimimise suunas ja siin on igal väikeselgi sammul suur väärtus, sest kui seda teeksid kõik või suur osa toidukäitlejatest, oleks tulemus märkimisväärne. Meie jaoks on see ehk keskmisest lihtsam, kuna lähtusime jätkusuutlikkusest keskse põhimõttena juba restorani rajades. See aga ei tähenda, et sarnaseid muutusi ei saaks sammhaaval ellu viia mis tahes toitlustusettevõttes.
Tooraine puhul eelistame võimalikult lähedalt ja puhtalt hangitud tooteid, mis annab ühelt poolt kvaliteetsema roa ja teisalt vähendab ka selle keskkonnamõju, sest toidu teekond põllult, laudast või veekogust- metsast lauale on lühike. Kaasamüük toimub ainult taaskasutatavates pakendites, ühekordseid nõusid me ei kasuta. Kui tekib toiduülejääke, ei lähe need prügisse, vaid annetame toidu abivajajatele või pakime kliendile kaasa. Tootmises püüame tooraine maksimaalselt ära kasutada, et vältida jäätmete tekkimist. Biojäätmed suuname suures osas kompostrisse, millest saadud huumuse viime tagasi oma aiamaale. Hoiame ringluses kõik kastid, et vähendada jäätmete hulka. Need on asjad, mida saime ja saame igapäevaselt ise teha.
Oma tarneahelat – ehk suhtlust majaväliste partneritega – saame mõjutada läbi oma tarbimisvalikute. Eelistame meiega samu väärtusi kandvaid tarnijaid ja kui see on võimalik, teeme koostööd ka ülejäänutega, et nende sissejuurdunu tegevusharjumisi muuta, nt kile ja plastpakendi kasutamise osas. Köökides väldime ühekordse kasutusega tooteid, nagu kilekindad ja lapid, soetades nende asemel jätkusuutlikke alternatiive.
Kultuuriasutuse vastutus teemade tõstatajana
Sageli mõistetakse jätkusuutliku tegevuse all üsna kitsalt organisatsiooni tegevust ja selle otsest jalajälge füüsilisele keskkonnale või ühiskonnale. Mina usun, et lisaks elavale eeskujule ehk oma argistele valikutele on kultuuriasutustel jätkusuutlikuma ühiskonna ja keskkonna kujundamisel ka väga sisuline roll – nimelt saame me otsustada, milliste fotograafide teosed meie seintel ripuvad ja mis teemasid meie näitustel eksponeeritav kunst kajastab. Seeläbi püüame algatada või edasi viia arutelusid ühiskonnas olulistel teemadel ja ise samuti neis osaleda.
Eestis ja maailmas oluliste, valusate teemade tõstatamine läbi näituste valiku on meie väärtusmaailma kese ja usume, et sama roll on ka mis tahes muudel kultuuriasutustel. Lõputult võib arutleda selle üle, kas kunst peaks 21. sajandil olema ilus ja lihtsasti mõistetav, või kontseptuaalne, mõtlemist nõudev, ühiskondlikke valupunkte osundav. Üks ei välista teist, on meie tegevus tõestanud. Oleme end positsioneerinud kohana, mis toob fotokunsti juurde ja näitusesaalidesse laiemalt inimesi juurde, ja seda läbi teemade, mida peame oluliseks. Tahame, et inimene saaks ühest küljest näituselt kultuurielamuse, aga teisalt ka mõtteainest, miks mitte ka uusi teadmisi keeruliste ja oluliste teemade kohta. Seda tasakaalu otsime näitusi valides pidevalt. On väga hea meel, kui kuuleme veel aastaid hiljem, kuidas tuuakse esile mõnda eriti hinge läinud näitust. Üheks heaks näiteks on siin mereprügi teemaline näitus.
Tee jätkusuutlikkuse suunas algab peast
Minu meelest tõestab meie argipäev lihtsalt, et ennekõike algab tee kõige laiemas mõttes jätkusuutlikuma, sallivama ja kaasavama maailma suunas igaühe peast. Rahulik ja järjepidev, samas jõukohane lähenemine igas pere, ettevõtte, eraisiku toimetamise valdkonnas, kaasates meeskonda või pereliikmeid, kogukonda, on see, mis aitab meid edasi.
Kui kohati ka tekib lootusetuse tunne, sest tundub, et üksikisiku, ühe ettevõtte või väikese Eesti riigi valikutest ei ole suures plaanis väga tolku, tasub jõuda tagasi sinna, kust ma alustasin – teisiti edasi enam ei saa. Kui aina suurem hulk planeedi Maa inimsoost elanikke selle arusaamiseni jõuab, ilma paanika, rohepesu ja mõtlematu rapsimiseta, kasvab tõenäosus, et kurssi õnnestub siiski muuta.
Lõpuks oleme kõik nii tarbijad, valijad, kui kellegi jaoks eeskujud. Lisaks võtame ise eeskuju oma lähedastelt, inspireerivatelt konkurentidelt, kogukonna või ühiskonna liidritelt. See omakorda tähendab, et lisaks käegakatsutavale muutusele, mida oma igapäevaste valikutega pisitasa loome, mõjutame oma käitumisega ka teisi inimesi ja ettevõtteid enda ümber.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
