Kui oled keskkonnahoiu poolt, siis tekitab beebi sünd tõenäoliselt olukorra, kus hoiad peast kinni, sest mähkmemajandus ja pidevalt kasvav laps, kes vajab uusi riideid, tekitavad tunde, et mismoodi ma nüüd roheliselt edasi mõtlen. Kuid ei maksa käega lüüa, sest roheemmesid on meil juba omajagu ja roheline olla on võimalik ka beebiga.
Farištamo Eller, kelle peres kasvab kaks last, on selle kõik omal nahal ära proovinud. Igapäevaselt töötab ta Anija mõisas, on pianist ja vabaimprovisaator ning veab keskkonnateemalist podcasti #letshavefunsavingtheplanet ehk Keskkonnahoid on äge! ja samanimelist blogi.
Roheline mähkmemajandus
Kõige suurem jäätmete tekkimise koht on ühekordsed mähkmed – neid kulub beebiga ikka meeletus koguses. Oma vanema lapsega, kes on praegu nelja ja poole aastane, kasutas Farištamo ühekordseid mähkmeid, aga teise lapse sünni eel otsustasid nad koos abikaasaga, et aeg on teha samm edasi ning minna üle pestavate riidest mähkmete peale. Nii kasutavad nad oma beebi puhul riidest (mittelekkivaid) mähkmeümbriseid ning pestavaid riidest ja marlist mähkmesisusid. “Peaaegu kõik oleme saanud teiselt ringilt,” selgitab Farištamo ja lisab, et ainult väikese portsu marlisid on nad ostnud.
Lastega peredes tuleb teinekord lausa iga päev pesu pesta ja nii ei ole tegelikult Farištamo sõnutsi probleem ka see, kui kergelt üle loputatud mähkmed koos muu pesuga masinasse panna – see on oluliselt väiksem veekulu kui ühekordsete mähkmete tootmiseks kuluva vee hulk. “Minu arust ei pöörata piisavalt tähelepanu sellele, milline ressursikulu on mingi asja tootmise taga,” nendib Farištamo ja lisab, et ega see tootmisvesi ju kuskile ei kao, vaid läheb puhastamisse ja ringlusse tagasi. Kui kasutad riideist mähkmeid ja annad neid järgmistele beebidele ka edasi, oled teinud ikka suure sammu planeedi hoidmiseks. Riidest mähkmete kohta saab infot erinevatest Facebooki gruppidest, nagu näiteks Riidest mähkmete KKK.
Riidest mähkmete kasutamisest ei ole Farištamo lapsel ka mingeid nahaprobleeme tekkinud, pigem meenuvad talle nahaprobleemid vanema lapsega, kes kasutas ühekordseid mähkusid. Lapse pesemiseks kasutavad nad loodusesõbralikku seepi ja vett, ei mingeid muid vahendeid.
Palju tekib prügi, kui kasutada beebi puhastamiseks niiskeid salvrätte või majapidamispaberit, ükskõik kas ta siis lödistab end toiduga täis või muul juhul. Faristamo on kõik ühekordsed salvrätid ja majapidamispaberi asendanud riidest lappidega, vanu riidetükke on tal omal üle ja saanud on ta neid ka ämma käest. Niisamuti on riidest lappidest kasu ka nende vanemal lapsel, kel oma riidest taskurätik lasteaeda minnes taskus kohe võtta.
Toiduks on kodutoit
Farištamo beebi sai rinnapiima seitsmenda elukuuni ja sealt edasi sai ta piimasegu, kuni läks üle kodus valmistatud toidu peale. Mingeid valmistoite nad poest ei osta, kuna terve pere sööb oma tehtud sööki ja nii on hea toidutegemise juures kohe ka beebile süüa teha. “Jälgin lihtsalt seda, millised toidugrupid peavad kaetud olema beebi puhul, sest päris igat asja ta veel närida ei saa,” lisab ta. “Kraanivett joob ta nagu meiegi, kuigi hetkel veel lutipudelist.”
Appi tuleb teise ringi kaup
Lapsed kasvavad kiiresti ja riided jäävad kogu aeg väikseks, niisamuti pole neile tegelikult kogu seda mänguasjade hulka vaja, mis nendeni jõuab. Farištamo ütleb, et tema beebi kannab paljuski nende vanema lapse alles jäänud riideid ning enamiku garderoobist on nad saanud teiselt ringilt. Niisamuti mänguasjad ja muu vajaliku. “Ma pole küll kokku löönud, aga usun, et see on ikka päris suur summa, mis me oleme kokku hoidnud teise ringi riideid ja asju kasutades,” tõdeb ta.
Farištamo ütleb, et hästi oluline on mitte jääda oma püüdlustes üksi. On hea, kui elukaaslane mõtleb samuti roheliselt, üksi oleks seda vankrit päris raske vedada.
Farištamo rõhutab ka, et nii nagu tänapäeval ikka, on terve maailm internetis, ja kui tahta olla roheemme, tuleb suhelda teiste roheemmedega ja enamik infot on Facebookis olemas. Igaühe kogemus loeb ja teistelt leiab ka toetust. “Kõige raskem oligi just otsustada riidest pestavate mähkmete kasuks, see tundus nii jube!” meenutab Farištamo, aga sealt edasi on kõik kenasti laabunud ja tal on hea meel, et ta on oma tegevusega vähendanud oluliselt jäätmete teket, rääkimata raha kokkuhoiust.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
