Tegu on küsimusega, mida igaüks meist aasta lõpus endalt küsida võiks. Kui otsida aastale 2019 ühte märksõna, siis selleks passib kindlasti hästi just nimelt keskkond. Läheneva kliimakriisi eel on räägitud palju suurte süsteemide muutmisest ja survestatud üksikisikuid oma käitumismustreid üle vaatama.
Kriitikat on leidnud meie tavapärane toidulaud, kus on palju loomseid produkte, mistõttu meie toidulaua ökoloogiline jalajälg on suur. Teravalt on käsitletud ka rohelise energia laialdasemat kasutuselevõttu, tuues näiteks Hiiumaa tuulepargi planeerimisraskused või Ida-Virumaa põlevkivitehaste sulgemisplaanid.
Eestit on kindlasti raputanud ka suur roheprotestide laine, meenutagem Tartu Tselluloositehase vastast meeleavaldust või kooliõpilaste reedeseid kliimastreike Fridays for Future. Kuidas aga mina selle kõige valguses oma ökoloogilist jalajälge vähendada olen proovinud? Mida olen keskkonna heaks sel aastal teisiti või rohkem teinud?
Puhastuskuu veebruaris ehk Frugal February
Aasta alguses osalesin puhastuskuu veebruari väljakutses, pöörates tähelepanu oma kulutustele. Näiteks parandasin ma ära mitmed oma riideesemed. Suur hulk seisma jäänud asju sain ka teisele ringile suunata ning maha müüa. Loobusin linnasisese ühistranspordi kasutamisest ja hakkasin rohkem jala liikuma. Ekraanide taguse aja vahetasin ma välja õues sportimise ja raamatukogust laenatud raamatute lugemisega.
Oma veebruarikuu nädalaülevaadetest kirjutasin ka Rahageeniuse blogisse:
- Maryliis Teinfeldti nipid säästuveebruariks: väljas ei söö ja baaris ei joo
- Säästukuu teine nädal: “Pidin printimiseks joonistuspaberit lõikuma”
- Maryliis Teinfeldt: säästukuu kolmanda nädala numbrid annavad lootust
- Maryliis Teinfeldt: eduka säästukuu kokkuvõte
Ostan vähem, vähem ja veelgi vähem
Eelmine aasta tegin ma eksperimendi ja proovisin 365 päeva uusi riideid mitte osta. Siia hulka kuulus ka teiseringi kaup. Kuigi tollal sain ma hakkama saja päevaga, siis tänavusse aastasse võtsin sellest väljakutsest nii mõndagi kaasa. Olen proovinud vajalikke asju ise teha ning võtta absoluutselt maksimumi sellest, mis mul juba on. Näiteks tegin ma endale ise ühe õlakoti, ühe rahakoti ja suure koguse pesu.
Kodusisustustekstiilidest tegin omale uued kardinad ja heegeldasin hoiukorvid. Kuigi olen ma õppinud rätsepaks, olen pigem laiskuse teele läinud, mistõttu on olnud hõlpsam riideid ja muid tekstiilseid esemeid kauplusest osta. Sel aastal aga olen end korralikult käsile võtnud, et oma oskustest, teadmistest ja juba olemasolevatest materjalidest-vahenditest maksimumi võtta.
Loobusin uue arvuti ostust
Sel aastal juhtus mul arvutiga tobe õnnetus, mistõttu ei saanud seda enam parandada ja mina jäin oma isiklikust töövahendist ilma. Võtsin ette väljakutse kasutada ainult ühiskasutuses olevaid arvuteid, võttes appi raamatukogu arvuteid, kooli omi või jooksvalt sõbralt või korterikaaslastelt laenates. Kuigi mul on vaja arvutit kasutada pea igapäevaselt ja minu töö sõltub sellest, siis tuleb tõdeda, et ühiskasutussüsteemid on võimalik kasuteguriga tööle panna. Selle testiga aitan vähendada oma tarbetut arvutis olemise aega, keskendudes rüperaali kasutades ainult tööle, mida on vaja ära teha, mitte tarbetult veebilehitsejaid kerides.
Osalesin keskkonnateemalistel protestidel
Sel aastal sai meelt avaldatud kolmel keskkonnateemalisel protestil Riias ja Tartus.
Parandasin ära mitmeid erinevaid tarbeesemeid
Minu isiklik aasta eesmärk on olnud rohkem katkiseid asju parandada. See tähendab seda, et lapitud sai mitmeid teksaseid, paigatud sokke ja kindaid, viidud parandusse katkine telefon või vigane kõvaketas. Sain ka iseseisvalt kõpitseda üles vana mööblit, mille arvelt uude korterisse sisse kolides ma midagi uut ostma ei pidanud.
Pakendivaba poodlemine ja aktiivne prügisortimine
Nii palju kui võimalik olen sel aastal proovinud poodelda nii, et võtan kaasa oma riidest ja võrgust kotid, purgid, pudelid. Oma anumatesse olen ostnud toitu, ilutooteid, kodupuhastustarbeid, lemmikloomatoitu jms. Aastaga olen kindlasti kokku hoidnud tuhandeid pakendeid ja kilekotte.
Kui keskmine Eesti elanik tekitab veidi alla 400 kilo olmejäätmeid, siis ma võin käsi südamel väita, et minu prügikogus on sellest ühekohaline protsentarv. Seda seetõttu, et ma eelistan pakendivabat poodlemist, ma ei kasuta ühekordselt tarvitatavaid tooteid ning ma sordin oma prügi.
Kasutasin oma häält
Nii nagu ka eelnevatel aastatel, olen ma jätkanud kus viga näed laita, seal tule ja aita süsteemi. Olen kirjutanud neljale ettevõttele soovituskirja, kuidas ühte või teist nendepoolset pakutavat toodet või teenust parandada võiks.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
