Euroopa Keskkonnaameti 5. märtsil avaldatud aruande “Keskkonnamüra Euroopas – 2020” põhjal on Eesti vaikseima keskkonnaga Euroopa Liidu riik.
Aruandest selgub, et Eesti linnapiirkondades elab ligi 23 protsenti elanikest aladel, kus aastaringselt on teeliiklusest põhjustatud müratase üle 55 detsibelli (dB), millega oleme EL riikide seas keskmisel tasemel. Seevastu väljaspool tiheasustusalasid elab üle 55 dB aladel vaid 0,5 protsenti elanikest, millega oleme EL riikide seas vaikseima keskkonnaga riik.
Uuringu andmed ja järeldused põhinevad 2017. aastal valminud strateegilistel mürakaartidel, mis koostati suuremate linnastute, põhimaanteede, -raudteede, -lennuväljade ja sadamate kohta.
Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Reet Pruuli sõnul mõjutab pikaajaline kokkupuude keskkonnamüraga füüsilist ja vaimset tervist ning heaolu tervikuna. “Keskkonnamüra on Euroopas laialt levinud probleem – vähemalt üks inimene viiest puutub kokku tervisele kahjuliku müratasemega,” lausus Pruul.
Aruande alusel põhjustab kogu Euroopa Liidus pikaajaline kokkupuude keskkonnamüraga 12 000 enneaegset surma ja 48 000 uut südame isheemiatõve juhtu aastas. Hinnanguliselt on mürast häiritud 22 miljonit inimest ja 6,5 miljonit inimest kannatab krooniliste unehäirete all.
Euroopa Keskkonnaameti aruandes esitatakse hinnang elanike keskkonnamüraga kokkupuute ja selle mõju kohta, mis põhineb Maailma Terviseorganisatsiooni uutel keskkonnamüra suunistel Euroopa regioonis. Aruandes kirjeldatakse ka müra mõju bioloogilisele mitmekesisusele, mis on seni vähe tähelepanu saanud. Müra põhjustab maa- ja mereelustikul paljunemisprobleeme, suurenenud suremusriski ja ebanormaalne rännet, mille tulemuseks on asustustiheduse vähenemine.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
