Välisõhku paisatud lenduvate orgaaniliste ühendite (edaspidi ka LOÜ) peamiseks allikaks on lahustite ja lahusteid sisaldavate kemikaalide kasutamine. Viimaseid kasutatakse nii tööstuses kui ka kodumajapidamistes.
Näiteks võivad lisaks kodu remontimisel kasutatud värvidele LOÜ-sid sisaldada ka igapäevaselt kasutatav kodukeemia ja kosmeetikatooted, autohooldusvahendid ning koroonakriisi ajal laialdast kasutust leidnud desinfektsioonivahendid.
Kemikaalide kasutamisest eralduvate LOÜ-de heitkoguse osakaal kogu riigi LOÜ-de heitkogusest on olnud viimastel aastatel tõusutrendis, moodustades 2021. aastal juba 53% kogu riigi LOÜ-de heitkogusest (vt joonis 1). Võrdluseks, et 2009. aastal oli vastav väärtus kõigest 24%. Miks heitkogused on suurenenud, selgitab keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Kerli Rästa.
LOÜ-d on orgaanilised ühendid, mis lenduvad tavatingimustes kergesti õhku (aururõhk 20oC juures vähemalt 0,01 kilopaskalit). LOÜ-d avaldavad mõju nii inimese tervisele kui ka keskkonnale.
Mõju inimese tervisele sõltub paljudest teguritest, näiteks konkreetse LOÜ kontsentratsioonist, kokkupuute ajast kui ka inimese enda individuaalsest tundlikkusest. Veedame suurema osa ajast siseruumides, kus võivad erinevate saasteainete kontsentratsioonid õhus olla välisõhuga võrreldes kordi kõrgemad. Kasutame kemikaale, puhastusvahendeid ja kosmeetikatooteid sageli just siseruumides.
Nende toodete kasutamisel eraldub ruumiõhku ühendeid, mis ebapiisava ventilatsiooni korral võivad põhjustada näiteks silmade ja hingamisteede ärritust, peavalu, pearinglust. Kõrgetes kontsentratsioonides on LOÜ-d aga ka potentsiaalsed narkootilised ained, põhjustades kesknärvisüsteemi kahjustusi, maksa- ja neerukahjustusi1.
LOÜ-d on ka maapinnalähedase osooni tekkimise eeldusaineks, mis moodustub saasteainete koosmõjus päikesevalgusega. Maapinnalähedase osooni korral on tegemist tõsise saastajaga. See on ohtlik sissehingamisel ning kahjustab ka põllusaaki, puid ja taimestikku. Maapinnalähedane osoon on ka peamine linnasudu komponent.2,3 Seetõttu tulebki selle tekkimise vähendamiseks piirata muu hulgas LOÜ-de heidet keskkonda.
LOÜ-de ja Eesti majanduse käekäigu vahel võib märgata seost
Joonisel 2 on selgelt näha, et kemikaalide kasutamisest eralduvate LOÜ-de heitkogus hakkas vähenema 2008. aastal, saavutades madalaima taseme 2010. aastal. Heitkoguste vähenemist võib otseselt seostada 2008. aastal alanud majandussurutisega.
2011. aastast hakkasid heitkogused jälle suurenema, mis oli märk sellest, et Eesti majandus oli väljumas kriisist. Samuti võis 2020. aastal jõustunud pensionireform avaldada mõju 2021. aasta LOÜ-de heitkoguste kasvule, kuna osa väljavõetud pensioni teise samba rahast jõudis tarbimisse ja majandusel läks hästi.
Lisaks majandusele võivad saasteainete heitkoguseid mõjutada ka teised tegurid. Kuigi koroonapandeemia ajal ei läinud riigi majandusel tervikuna hästi, siis LOÜ-de heitkogused näitasid 2020. aastal siiski tõusutrendi. Heitkoguste suurenemise taga võib muu hulgas olla koroonakarantiin. Inimesed jäid koju ja hakkasid tegema seni edasilükatud koduremonti. Kõik see tingis värvide ja muude ehitusmaterjalide kasutamise tõusu. Samuti suurenes puhastusvahendite ja desinfektsioonivahendite kasutamine.
Lahustikasutuse sektoris on suurima osakaaluga värvikasutus
2021. aastal moodustas värvikasutusest tekkiv LOÜ-de heitkogus 47% kogu lahustikasutuse LOÜ-de heitkogusest. Värvikasutus on jagatud tinglikult kaheks – tööstuslik värvikasutus ja dekoratiivne värvikasutus.
Tööstusliku värvikasutuse alla kuuluvad mootorsõidukite värvimine, värvimistööd laevaehituses, puitpinna värvimine (näiteks mööblitööstuses) ja metallpinna värvimine. Tööstuslikus värvikasutuses kasutatud värvide ja välisõhku eraldunud saasteainete heitkoguste kohta saadakse andmed keskkonnakaitselubasid omavate ettevõtete välisõhu saastamisega seotud aastaaruannetest.
Dekoratiivse värvikasutuse alla kuuluvad kodumajapidamistes ja ehitusel kasutatud värvid. Nende värvide kogused on hinnatud Statistikaameti koondatud väliskaubanduse ja Eestis toodetud värvide andmete alusel. Dekoratiivse värvikasutuse osakaal kogu värvi kasutusest on erinevatel aastatel olnud vahemikus 69–72%, kuid 2021. aastal tõusis osakaal 77%-ni. Dekoratiivse värvikasutuse tõusu saab selgitada majanduse kiire taastumisega koroonakriisist ja ehitusmahtude suurenemisega 2021. aastal.
Keskkonnakaitseluba omavate ettevõtete välisõhu aastaaruannetes esitatud andmete analüüsimisel on välja joonistunud, et kui puitpinna katmisel kasutati aastani 2016 rohkem lahustipõhiseid pinnakattevahendeid, siis alates 2017. aastast on kasutusel enim veepõhised pinnakattevahendid. 2021. aastal moodustasid need juba 60% kogu puitpinna katmisel kasutatud pinnakattevahenditest. Samas metallpinna katmisel on veel selgelt ülekaalus lahustipõhiste pinnakattevahendite kasutamine.
Kemikaalide ja värvide kasutamisest välisõhku eralduvate LOÜ-de heitkoguste vähendamiseks on oluline eelistada väiksema LOÜ sisaldusega veepõhiseid värve ja kemikaale. Siin on meil kõigil võimalus anda oma panus, tehes teadlikumaid valikuid ja võimalusel eelistada veepõhiseid ning väiksema LOÜ sisaldusega värve ja kemikaale.
1https://www.etag.ee/wp-content/uploads/2015/12/KTUK-sise%C3%B5hu-saasteainete-piirnormid-Euroopa-maades.pdf avaneb uues vahekaardis
2 Välisõhu kvaliteedi mõju võrdlus inimeste tervisele Eestis aastatel 2010 ja 2020 ning õhusaaste tervisemõjude prognoos aastaks 2030. Leitav: https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/valisohk/uuringud-ja-aruanded avaneb uues vahekaardis
3https://klab.ee/osoon/osoonikiht/ avaneb uues vahekaardis
4https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__rahvamajanduse-arvepidamine__sisemajanduse-koguprodukt-(skp)__pehilised-rahvamajanduse-arvepidamise-naitajad/RAA0012/table/tableViewLayout2 avaneb uues vahekaardis
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
