Kliimaministeeriumi juhitud keskkonnaprojekti „Virumaa veed puhtaks“ raames puhastatakse Pahnimäe endise asfaltbetoonitehase territooriumil 400 kuupmeetrit reostunud pinnast tootmisjääkidest, mis ohustavad sealset põhjavett. Puhastustöödega alustatakse augustis ning need kestavad 14 kuud.
Endine Pahnimäe asfaltbetoonitehas asub Lääne-Viru maakonnas, Rakvere vallas, Päide külas. Ala kuulub OÜ-le KMG. Kuna tehase territoorium on jätkuvalt kasutuses, tuleb sealne pinnas puhastada seda välja kaevamata ning ära viimata. Selleks kasutatakse uudset lahendust, puhastades pinnas in-situ meetodil ehk kohapeal. (In-situ mõiste tuleb ladina keelest, mis tähendab “kohapeal” – toim.)
Riigihanke tulemusel asub töid teostama Maves OÜ koos Soome konsultatsioonifirmaga Nordic Envicon Oy. Töövõtjad viisid läbi katsed, et selgitada välja sobivaim meetod pinnase puhastamiseks.
„Kõige paremaid tulemusi näitas kombineeritud katse bioloogilisest ja keemilisest puhastusmeetodist,“ ütles Maves OÜ projektijuht Artto Pello. „See tähendab, et saasteainete sisaldust vähendatakse maasiseselt, kasutades kombineerituna mikrobioloogilist lagundamist ja keemilist oksüdeerimist,“ lisas ta.
Kliimaministeeriumi projektijuhi Raimo Jaaksoo sõnul viiakse puhastustööd läbi puuraukude kaudu kohapeal. „Tervendamistööde käigus rajatakse tehase territooriumile puuraugud. Puuraukudesse paigaldatud torude kaudu lisatakse pinnasesse keemilist oksüdeerijat vesinikperoksiidi ning soomlaste põllumajanduse kõrvalsaadustest valmistatud toodet Remsoil,“ selgitas Jaaksoo. „Selles olevad toitained stimuleerivad pinnases olevate mikroobide aktiivsust ja kiirendavad kahjulike ainete lagundamist. Vesinikperoksiidi lisatakse keemiliste reaktsioonide aktiveerimiseks, mis saasteaineid pinnases lagundavad.”
Tehase territooriumil on pinnase ja põhjavee reostus tekkinud asfaltbetooni tootmise käigus nõukogudeaegse tootmistehnoloogia ja töökultuuri tulemusel. Saasteallikaid on tekkinud sagedastest avariidest, leketest mahutite ületäitmisel ja mahutitealuste betoonvannide puudumisest või väikesest pidavusest. Tehases toodetakse asfaltbetooni ka tänapäeval, kuid vahepeal on uuendatud nii segusõlmi kui muid rajatisi.
Nõukogude ajal hoiustati asfaltbetoonitehas suuri koguseid nafta- ja põlevkiviõli saaduseid. Asfaldi tootmisel kasutati sideaineks naftabituumenit, mahuaineks kukermiiti. Põlevkiviõli kasutati katlamaja kütteks ja ka põlevkivibituumeni valmistamiseks. Naftabituumeni ja põlevkiviõli sissevedu toimus autotranspordiga. Erinevalt naftabituumenist, mida kasutati asfaldi tootmisel, läks põlevkivibituumen teekatete pindamiseks ja musta katte valmistamiseks kohapeal.
“Nõukogudeaegse hoolimatu suhtumise pärast looduskeskkonda on meil jätkuvalt vaja korrastada selliseid jääkreostusobjekte, mis reostavad meie pinnast ja põhjavett,“ nentis Kliimaministeeriumi asekantsler Antti Tooming. „Tänu tehnoloogia arengule suudame seda teha targemalt ja säästlikumalt, et need alad uuesti kasutusele võtta,“ lisas ta.
Tervendustööde efektiivsust seiratakse igakuiselt, võttes pinnaseproove ning analüüsides polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisaldusi. 400 kuupmeetri pinnase puhastamise tulemusel saab anda hinnangu terve objekti ohutustamise eeldatava maksumuse ja ajakulu kohta.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
