Tänavuse maailmakoristuspäeva fookuseks oli rannikualade korrastamine, mille reostus on pannud kogukondi muretsema. Tallinnas Rocca al Mare keskuse tagusest metsast tõi vaid üks osalenud koristusmeeskondadest välja 1650 liitrit prügi.
“Juba aastaid on rannaalade reostus olnud Eestis üheks murekohaks. Veekogusid ümbritsev reostus on omakorda ohtlik, sest sealne prügi mõjutab merre jõudes liigirikkust. Rannaalad on üllatavalt mustad, arvestades seda, kui suure tähelepanu all on rannaalade korrashoid olnud,“ kommenteeris Eesti maailmakoristuspäeva kommunikatsioonijuht Eger Karuse.
Tänavu oli maailmakoristuspäeval Läänemeri senisest olulisema tähelepanu all, koristusi toimus nii randadel kui ka merede, jõgede ning järvede ümbruses.
“Oli üllatav, et metsas veedetud aja jooksul täitus kakskümmend 60-liitrist ja kolm 150-liitrist prügikotti väga kiiresti,” ütles Rocca al Mare keskuse juht Kristjan Maaroos, kes samuti oma tiimiga maailmakoristuspäeval osales. Kõige rohkem leidis meeskond metsast toidupakendeid, plast- ja klaaspudeleid, kilekotte, kosmeetikapakendeid, e-sigarette ja suitsukonisid.
Maaroosi sõnul oli kurvastav, et metsa alla oli jäetud ka jäätmeid, mis on ohtlikud seal elavatele lindudele ja loomadele. “Leidsime koristades näiteks laste lutte, lambipirne, kaableid ja riideid, mis kohe kindlasti metsa ei kuulu. Täna on palju võimalusi ja viise, kuidas vanu asju ümber töödelda – näiteks viia vanad riided ja jalanõud Uuskasutuskeskusesse või sorteerida prügi vastavalt, et need ei satuks lihtsalt loodusesse,” tõi Maaroos välja.
Reostuse vähendamiseks vajavad inimeste tarbimisharjused muutmist
Karuse sõnul on üheks suurimaks probleemiks ka ühekordsete esemete kasutamine. “Kui ühekordseid pakendeid, vatitikke ja nõusid ei kasutatakse nii palju, siis oleks ka prügi palju vähem,” nentis maailmakoristuspäeva kommunikatsioonijuht. Samuti tuleks tema sõnul juurutada inimestes harjumust, et kui minnakse kodust välja näiteks grillima, siis enda järelt tuleb ka ära koristada, mitte kogu prügi maha jätta.
Karuse tõdes, et õnneks kasvab huvi oma ümbruse korrashoiu vastu iga aastaga. “Iga kord näeme, et järjest rohkemad ettevõtted tulevad oma tiimidega koristama – see on põnev ajaviide ja koos head teha on alati tore,” ütles ta. Karuse lisas, et rõõmu teeb ka laste ja noorte suur huvi keskkonnahoiu vastu. “Tulevik on helge, kui noored juba maast madalast teavad, et prügi koht ei ole looduses,” rõõmustas ta.
Osalejad näevad ümbruskonna koristamist kui olulist panust kogukonna heaolusse. “Keskkonna ja jätkusuutlikkuse peale mõtlemine ja selle hüvedes tegutsemine on ülioluline. Loomulikult on tore, et selliseid maailmakoristuspäeva sarnaseid algatusi tehakse, kuid eelkõige võiksime igapäevaselt jälgida, et endast prügi mitte maha jätta ning see õigesse kohta ümberkäitlemiseks viia, et oma kogukonda ja ümbrust puhtana hoida,” tõi Rocca al Mare keskuse juht välja.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
