Rail Baltica projekti käigus taastatakse metsise elupaiku, et metsised kohaneksid raudteetrassi rajamisega kaasneva häiringuga ja neil oleks ruumi elada ja mängida.
Eesti Ornitoloogiaühing tegi aastatel 2018-2021 Rail Baltic Estonia tellimusel ulatusliku uurimuse Lõuna-Pärnumaa metsiste asurkonna kohta, et koguda andmeid, mis aitaksid juba enne Rail Baltica ehitamist leevendada survet looduskaitsealuse linnuliigi elupaikadele ning neid ka taastada. Kolme aasta jooksul ligemale 10 000 hektaril tehtud uurimistöö andis parema pildi sellest, kus asuvad Lõuna-Pärnumaa metsise elu- ja mängupaigad, kuidas toimub lindude liikumine, mis neid praegu juba mõjutab ja kuidas uue raudtee tulek võib mõjutada.
“Oleme viimaks jõudnud esimese projekteerimislepinguni, mille tulemusel saame seejärel liikuda edasi metsise elupaikade taastamisega,” ütles Rail Baltic Estonia keskkonnajuht Kärt Mae. “On oluline, et piirkonnas, kus paikneb hinnanguliselt kaks protsenti Eesti metsiste asurkonnast, arvestataks selle II kategooria kaitsealuse liigiga juba ka enne raudtee projekteerimist ja ehitamist. Tegemist on esimeste n-ö hüppelaua aladega metsise sidususe tagamiseks erinevate metsise asurkondade vahel. On tõenäoline, et taastamistöid tuleb teostada ka teistes piirkonna hüppelaua alades, kuid täpsem vajadus ja maht selgub mõjuhindamiste käigus.”
Metsise elukeskkonna parandamiseks ette nähtud töödeni jõutakse pärast projekteerimisprotsessi lõppu. Alad paiknevad riigimaal ning riigimaal teeb looduskaitsetöid RMK.
„Projekteerimine annab meile täpse ülevaate alal asuvate kraavide seisukorrast ja kindluse, et kraavide sulgemine parandab veerežiimi planeeritud ulatuses,” lausus RMK looduskaitseosakonna juhataja Kaupo Kohv. “Märgala taastamise eesmärk on parandada metsise elupaikade seisundit, et metsised suudaksid paremini kohaneda raudteetrassi rajamisega kaasneva häiringuga ja neil oleks piisavalt sobivat ruumi elada ja mängida.”
RMK sõlmis lepingu aktsiaseltsiga Projekteerimisbüroo Maa ja Vesi kahe metsise püsielupaiga taastamiseks Pärnu maakonnas. Lepingu maksumuseks on 41 224 eurot.
Nii Saarde vallas asuva Lodja metsise püsielupaigas kui ka Häädemeeste vallas asuva Nepste metsise püsielupaigas loodusliku veerežiimi taastamise projektide eesmärk on leevendada ja hüvitada Rail Baltica kiirraudtee rajamisega Edela-Pärnumaal metsisele avalduvaid negatiivseid mõjusid selliselt, et säiliks metsise Luitemaa-Laiksaare alamasurkonna soodne looduskaitseline seisund. Selle saavutamiseks on vajalik mõlemas paigas loodusliku veerežiimi taastamine.
Saarde vallas asuv objekt paikneb riigimaal ning selle pindala on 213 hektarit, objekti kraavivõrgu pikkuseks on 17,5 km. Häädemeeste vallas asuv objekt paikneb riigimaal ning selle pindala on 137 hektarit, objekti kraavivõrgu pikkuseks on 9,5 km.
Pärast projekteerimistöid, mis lõpetatakse 2024. aastal, alustatakse eelduslikult 2025. aastal elupaikade taastamistöödega.
Metsise elupaikade asustus on kõikjal vähenenud. Kui 2004. aastal hinnati metsisekukkede arvukuseks Lõuna-Pärnumaal 45-60 isendit, siis viimaste loenduste järgi mängib uuritud alal 30 isaslindu. Eestis tervikuna on hinnanguliselt 1300 metsisekukke. Just isaslindude arvukus annab lihtsa indikatsiooni asurkonna elujõulisuse kohta. Peamine metsiste elupaikade kaduvuse põhjus on suurenenud inimtegevus, näiteks metsaraie ja metsakuivendused. Samuti vähendab metsise arvukust kisklus.
Metsise elupaikade taastamistöid rahastatakse 85% ulatuses Euroopa ühendamise rahastust.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
