Keskkond

Riigikogu arutelu: tegevusetusega kaasnev kulu oleks kordades suurem kui kulu kliimaneutraalsuse saavutamiseks

Kliimameeleavaldus 2019. aastal.Foto: Urmas Luik, Pärnu Postimees

Riigikogus oli neljapäevasel kaugosalusega istungil Euroopa Liidu asjade komisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu teemal Euroopa Liidu ja Eesti kliimaeesmärgid aastani 2030 – “Eesmärk 55” saavutamine.

Ettekande tegid Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste, Tartu Ülikooli professor, AS-i Milrem teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma ning Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas, teatas riigikogu pressiteenistus

Euroopa Komisjoni juhtiva asepresidendi Frans Timmermansi kabineti liige Helena Braun tutvustas kliima‑ ja energeetikapaketti, mille Euroopa Komisjon juulis vastu võttis.

Braun sõnas, et Maailma Majandusfoorumi viimaste aastate prognoosides on peetud elurikkuse kriisi ja kliimamuutust kõige suuremateks ja kõige tõenäolisemalt avalduvateks ohtudeks inimkonnale. Ta nentis, et mõjud on ka aina tuntavamad.

“Oleme näinud viimastel aastatel Euroopas, ka sel aastal, väga suuri üleujutusi, torme, kuumalaineid. Need on toonud tuhandeid ohvreid, hävitanud metsi ja põllusaaki, samuti viinud üles näiteks jahutusvajaduse ja meie elektriarved. Mida soojemaks kliima muutub, seda sagedasemaks sellised äärmuslikud ilmastikuolud ka muutuvad ja seda laialdasemaks ja negatiivseks muidugi muutub nende mõju inimeste elule ja tervisele,” põhjendas Braun, miks rohelepet üldse vaja on.

Braun nentis, et tegevusetusega kaasnev kulu oleks kordades suurem kui see kulu, mis kliimaneutraalsuse saavutamiseks vaja on. “Kui üldse sellele, et inimelud kaovad, tekib tohutu migratsioon, piirkonnad muutuvad elamiskõlbmatuks ja mitmed olulised majandussektorid täielikult hävinud, mingit adekvaatset hinnalipikut külge panna saab,” osutas Braun ning lisas, et lõppkokkuvõttes on rohemajandusele üleminek ju vaid inimeste heaolu säilitamise ja kasvatamise vahend, mitte eesmärk iseeneses.

Positiivsena tõi Braun välja, et Euroopa on seda suurt väljakutset näinud võimalusena. “Nii Euroopa Liidul kui ka Eestil, meie inimestel, meie ettevõtetel, on veel suurepärane võimalus olla nende puhaste tehnoloogialahenduste, keskkonnasõbralike toodete ja teenuste, samuti uute innovaatiliste ärimudelite nii autor, turg, aga ka eksportija ja muidugi sealjuures neist esmane kasulõikaja. Sellega saab kõikide analüüside kohaselt luua väga suure hulga töökohti ja pea kõikides majandussektorites: taastuvenergias, ehituses, renoveerimises, transpordis, põllumajanduses ja looduse taastamises,” sõnas Braun.

Braun tutvustas ka, mida ettepanekud hõlmavad, ning ta märkis ka, et praeguseks on nii 2050 kliimaneutraalsus kui ka 2030 vahe-eesmärk vähemalt 55 protsendi võrra heidet vähendada Euroopas õiguslikud kohustused. “Need on võtnud endale kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ühtselt, sealhulgas Eesti. Nüüd tulebki need kollektiivselt ja muidugi ka solidaarselt täita,” toonitas ta.

Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse direktor Lauri Tammiste keskendus oma ettekandes sellele, kui oluline on “Eesmärk 55” ettepanek ja mida see Eesti jaoks teaduse vaates tähendab. Ta märkis, et pakett on ambitsioonikas ja kui küsitakse, miks sellega nii kiire on, siis vastus on, et palju aega on raisatud arutamisele, analüüsimisele ja debateerimisele. Ta osutas, et kasvuhoonegaaside ja kliimamuutuste probleemidest on räägitud juba üle 100 aasta.

“Johan Rockström, kes on Potsdami kliimainstituudi direktor, üks olulisemaid, tuntumaid kliimateadlasi, ütles väga hästi, et see 1,5 kraadi eesmärk, see ei ole n-ö läbirääkimiste positsioon, see ei ole kauplemise objekt, vaid see on väga selge teaduslik piir, kustmaalt edasi hakkavad need negatiivsed mõjud eskaleeruma eksponentsiaalselt,” sõnas Tammiste. Ta toonitas samuti, et odavam on ennetada probleeme, kui tagajärgedega tegeleda.

Tammiste märkis, et me oleme pisike, väga integreeritud globaalne majandus. “Nii et ka selles vaates on mõistlik just see, et ühelt poolt vaadata, kuidas me saame sellest võimalikult mõistlikku kasu Eesti elukvaliteedi tõstmisele ja keskkonnaprobleemide lahendamisele, aga panustada solidaarselt ka selleks, et Eesti võiks Euroopa ja globaalmajanduse liikmena olla vähem haavatav nendest kliimariskidest,” lausus ta.

“IEA hinnangul on juba mitmeid aastaid nii-öelda puhas energia, päike ja tuul, kõige odavam energia tootmise viis ja ennustused selles osas, et need turud, puhaste lahenduste nõudlus kasvab ju väga-väga palju, eriti kui kõik teised regioonid ja riigid hakkavad samamoodi järele tulema. Võib-olla Euroopa on mõned aastad ees, aga pigem võiks võtta seda eelisena kui halva asjana,” nentis Tammiste. 

Ta julgustas kohe tegutsema hakkamist ja soovitas alustada kulutõhusatest mõistlikest asjadest, mis tõstavad elukvaliteeti. Ta loetles, et näiteks nii-öelda paremini planeeritud linn ja paremini korraldatud ühistransport on asjad, mis on mitmel põhjusel kasulikud.

Tartu Ülikooli professor, AS-i Milrem teadus- ja arendusdirektor Mart Noorma rõhutas oma ettekandes, et murranguline tehnoloogiline innovatsioon võimaldab probleemidele uusi lahendusi ja toob kaasa põhimõttelised muutused meie elu- ja tööprotsessides.

Noorma kõneles, et üleminek mehitamata autonoomsetele sõidukitele ja töömasinatele on valdkond, mis võimaldab toetada kliimaeesmärkide saavutamist ning samal ajal viia protsesse läbi majanduslikult kasulikumalt.

“Kui robotid tulevad appi, siis on võimalik ümber kujundada meie tööprotsesse, nii et võidavad põhimõtteliselt kõik osapooled: nii looduskaitsehuvilised, elurikkuse eest võitlejad ja ka majanduslik kasu kindlasti ei vähene, vaid võib veelgi suureneda,” ütles Noorma. Ta märkis, et traktorid on väga rasked, seevastu kaugjuhitavad või autonoomsed masinad palju kergemad.

Professori sõnul on Eesti vaates väga tähtis, et me vaatasime, kus on Eesti ettevõtluse tugevus, kus on Eesti teaduse tugevus ja kus on Eesti avaliku sektori vajadused. “See on kolmikheeliks, millest on palju räägitud innovatsiooni kontekstis. Kui me nüüd siin selles samas kliimamuutustevastases võitluses saaksime tuua kokku need kolm tugevust ja meil on piisavalt palju osapooli, kes saaksid panustada, aga teisest küljest ka kasu saada, siis meie riik on võitja poole peal, samuti nagu ka Maa ja kliima,” rõhutas Noorma.

Noorma rääkis ka, et väljaarendamisel on uus põlvkond ehk esimene põlvkond robottöömasinaid põldudele ja metsadesse. “Me oleme väga huvitatud, et Eesti vesinikuinfrastruktuur areneks tasemele, et me saaksime need metsa- ja põllutööd ära teha vesiniku baasil. Vesinik on tulevikus kindlasti üks neist võimalikest energiaandjatest olukordades, kus akudest võib jääda väheseks,” sõnas Noorma tulevikku vaatavalt.

Samuti toonitas professor koostöö olulisust ettevõtete, teadusasutuste ja avaliku sektori vahel.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimees Siim Kallas nentis, et komisjonis toimusid septembris ja oktoobris rohepööret käsitlevad parlamentaarsed kuulamised, et võimaldada tutvumist paketi “Eesmärk 55” üldise raamistiku ja valdkondlike probleemidega enne peagi algavaid valitsuse seisukohtade arutelusid. Ta selgitas, et pakett on suurte ja keeruliste algatuste kogum, mis on esialgu põhiliselt eelnõude ja kavade kujul, mis peavad muutuma seadusteks.

Kallas märkis, et kliima soojenemise mõjud on juba reaalsus – äärmuslik kuumus, üleujutused, põuad, veenappus, mereveetaseme tõus, liustike sulamine, metsatulekahjud, tuulemurrud ja põllumajanduslik kahju –, ent nentis, et tendentse silmas pidades hakkavad neid mõjusid enim tunnetama meie lapsed ja lapselapsed.

“Nüüd peamegi otsustama, kuidas toimetada, et saavutada kliimaneutraalsus, ja samas, kuidas tagada, et hammasrataste vahele ei jää meie põllu- ja metsamees, kuidas vähendada fossiilkütusel põhinevat energiat ja tõsta taastuvenergia tootmise osakaalu nii, et ohtu ei satuks meie energiavarustus ning -julgeolek ega tõuseks elektri hind. Kuidas edukalt ümber struktureerida Ida-Virumaa majandus? Kuidas korraldada transport, et heiteid oleks vähem, kuid et ei katkeks tarneahelad? Kuidas optimeerida tarbimist ilma meie elustandardeid kahjustamata?” viitas Kallas probleemidele, mis vajavad läbi mõtlemist.

Ta nentis, et Eesti on olnud üsna tubli, kuid vältimatult peame osalema globaalses kliimapoliitikas.

“Ei kujuta kuidagi ette, et saame ainult oma jõududega midagi teha polaarjää sulamise takistamiseks ja sellega kaasneva mereveetaseme tõusu tõrjumiseks. On öeldud, et Eesti ja Euroopa Liit ei saa mõjutada maailma kliimat, kui Hiina, India, Ameerika Ühendriigid ja teised ei panusta sarnaste meetmetega. Tänaseks on pardale saadud ka eelnimetatud riigid, kes on ette võtnud drastilisi samme,” lausus Kallas. 

Kallas lisas, et majanduslikult on rohepöörde elluviimiseks vaja kolme sammast: investeeringuid, õiglast hinnakujundust tavapäraseks toimimiseks ja sotsiaalpoliitikat, et muutustega kohaneda ja võimalike kriiside tagajärgedest üle saada. Ta rääkis ka vajadusest looduslikke ressursse kokku hoida ja sellest, et rohepööre on ka tehnoloogiapööre.

“Euroopa Liidu ja Eesti huvides on olla rohetehnoloogiates esimene. See on meie ettevõtjate võimalus luua turg keskkonnasäästlikele teenustele ja innovaatilistele ärimudelitele. Roheleppega võetud eesmärgid ei ole seega ainult keskkonna huvides. See on ka jätkusuutlik ja uut arenguhüpet võimaldav majandusmudel,” lõpetas Kallas.

Läbirääkimistel võtsid fraktsioonide nimel sõna Yoko Alender Reformierakonnast, Peeter Ernits Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast, Heiki Hepner Isamaast ja Riina Sikkut Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.