Sel nädalal andsid Vaikse ookeani lõunaosa teadlased põhjust optimismiks – metsade hävimise ja bioloogilise mitmekesisuse vähenemise aegadel on mõni hea üllatus ka. Tahiti rannikuvetes sukeldunud mereuurijad avastasid tohutu korallrahu, mis on suurim, mida on kunagi rohkem kui 30 meetri sügavusest veest leitud. Ja mis kõige tähtsam – erinevalt teistest tuntud korallrahudest on see inimtegevusest täielikult puutumata.
“Kui ma sinna sukeldusin, avastasin hämmastava hiiglaslikest korallikujudest rifi,” kirjeldas avastuse teinud teadlane Laetitia Hédouin Euronewsile. “See on imeline. Ja väga huvitav on see, et riff tundub lõputu.”
Kuigi korallrahud hõivavad vaid 0,1 protsenti ookeanipõhjast, on need koduks veerandile kogu mereelustikust. Need keerulised veevõrgustikud pakuvad loomadele peavarju ja toitu, kaitstes samal ajal rannajoont tormide ja lainete eest.
Hinnanguliselt sõltub igal aastal neist üle poole miljardi inimese toit ja sissetulek. See kõik panustab maailmamajandusse peaaegu 360 miljardit eurot.
Tahiti äsja avastatud riffide võrgustik ulatub praegustel andmetel kolme kilomeetrini. Seal elavad roosikujulised korallid, mis on selle mereorganismi üks haruldasemaid vorme.
“Mõned neist võivad olla kahemeetrise läbimõõduga, mis tähendab, et see koloonia on peaaegu 20 aastat vana,” ütles Hédouin. “Kui avastate korallid, mis näivad olevat inimtegevuse mõjudest puutumata, on see lihtsalt hämmastav. Haigustest pole märkigi. Suremust ei ole.”
Erinevalt enamikust teistest maailma korallrahudest, mis asuvad suhteliselt madalates vetes, on see korallrahu sügavamal – 35-70 meetri sügavusel.
See annab lootust, et tulemas on veel sarnaseid avastusi. Hédouini sõnul on see korallrahu muljetavaldav, aga selle sügavamast osast teatatakse veel vähe.
“Võime potentsiaalselt avastada veel sadu selliseid kohti. Peame lihtsalt jätkama rifi sügavamate osade uurimist,” lisas ta.
Sellistes sügavustes sukeldumine on teadlastele väljakutse. Mida sügavamale sukelduda, seda lühemat aega saab seal veeta. Spetsiaalsete konteineritega varustatud mereeksperdid sukeldusid rifi juures 200 tundi, et pildistada, mõõta ja proove võtta.
Ülemaailmne kriis
See avastus on korallide uurimisel üks vähesid positiivseid uudiseid. Üleilmse korallriffide seireprojekti 2020. aasta aruande kohaselt hävis aastatel 2009–2018 14 protsenti maailma korallrahudest.
Selle põhjuseks on ülepüük, reostus ja kliimamuutused – viimased kutsuvad esile surmava nähtuse, mida nimetatakse pleegitamiseks.
Ookeani temperatuuri tõustes muutuvad sümbiootilised vetikad korallides valgeks ja sellel protsessil on traagilised tagajärjed kogu rifi elujõulisusele.
Eriti hävitav oli pleegitamise mõju 2019. aastal Tahiti lähedal asuvates vetes, kui üle 50 protsendi troopilise saare korallidest muutus valgeks.
Seepärast olidki teadlased üllatunud, kui avastasid samas piirkonnas põlise riffide võrgustiku.
“Inimtegevusest põhjustatud stress, pleegitamine ega muu saaste ei ole neid üldse mõjutanud,” ütles Hédouin.
Kuigi korallrahu on suutnud end mingil põhjusel elujõulisena hoida, ei tähenda see, et kõik nii jääbki.
Praegu usuvad teadlased, et äsja avastatud riffi on kaitsnud selle asukoht – nii sügaval ei ole vee temperatuurimuutus koralle mõjutanud.
Maailmamerest teatakse veel väga vähe. Uuringut juhtinud ÜRO teadlane Julian Barbiere tõi välja, et ookeanipõhjast on kvaliteetse pildina kaardistatud vaid 20 protsenti, samas kui Marsist on inimkonnal palju parem pilt.
Videot avastatud korallrahust saab vaadata siit.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
