Septembri keskel peetav Metsarahvapäev, mis oli algselt pühendatud eelkõige metsale ja metsakasvatajate tööle, kasvab aastatega kogukondade nägu. Väikeste ettevõtete, jahiseltside ja maakoolide ümber koonduvad kohalikud elanikud annavad märku, et elu maal on tagasihoidlik, aga elujõuline.
Kogukonna abiga kerkinud jahimajake
Madis Liiväär on juba aastakümneid olnud Saue vallas Ääsmäel kohaliku jahiseltsi esimees. Tema esimeheks saamise ajal asus seltsile kuulunud, okupatsiooniajal ehitatud metsamajake hoopis naaberkülas Koppelmaal. 2003. aasta volbriööl põles vaikses metsatukas asunud õdus kokkusaamiskoht seal omavoliliselt pidutsenud võõra seltskonna süül maani maha.
Tol hetkel otsustati Madise eestvedamisel kiiresti hakata ehitama uut jahimaja keset seltsile nime andnud Ääsmäe põlisküla, kohalike jahimeeste valvsa silma alla. Juba 2004. aastal valmis oma kandi küttide ja talunike annetatud palkidest ning muust materjalist püstkoda meenutav jahimaja.
Lisaks jahimeeste kogunemispaigana keskenduti maja pakkumisele kogunemis- ning meelelahutuskohana ka ümbruskonna elanikele. Korraldati meeleolukaid loodushariduslikke ja jahindust tutvustavaid üritusi ning kenasti tuli kaasa ka Ääsmäe kool, kus kohalikud lapsed õpivad.
“Jahiseltsina tegutseme Ääsmäel praeguseni, kuid kohaliku elu väikese keskusena on selle tegevused ammu väljunud ühe hobi hoidmise ja tutvustamise raamidest,” räägib Madis Liiväär. “Nii nagu meie aktiivne seltskonnaelu on paarikümne aastaga kasvanud välja meie vanast jahimajast, nii on nüüd keset küla kerkimas mitte kõrts ega kirik, vaid ilus ja kaasaegne, järjekorras juba kolmas jahimaja.”
Muide, jahimaja vastaskrundil asus 19. sajandil küla kõrts, mille kohalik mõisnik u 150 aastat tagasi likvideeris ja kus nüüdseks on ühe kohaliku jahimehe kodukoht.
“Kui hakkasime unistama uuest jahimajast, oli ikka tagamõtteks, et sellest kujuneb ka omamoodi külaelu keskus, kus korraldada kohtumisi ja hoida meie väikekoha traditsioone. Neid on palju ja aastatega tulevad juurde ka uued,” lisas Liiväär.
Selts on korraldanud jahimajas ja selle õuel pere- ning külapäevi ja nüüd võetakse juba teist korda osa ka Metsarahvapäevast. Liivaääre sõnul on selts püüdnud anda parima, et kohalikel lastel ja peredel oleks vahva. Sel korral tutvustatakse hobuseid ja metsamaastureid ning lapsed saavad nendega ka sõita, toimub käsivikatiga töötamise ja selle hooldamise töötuba, saab proovida vibulaskmist, soetada oksjonilt kohaliku fotograafi meeleoluka metsloomapildi ning lüüa kaasa jõukohases metsamatkas.
“Kõik ettevõtted, mis meie läheduses toimetavad, panustavad jooksvalt iga kohaliku ürituse õnnestumisse. Ka Metsarahvapäeva teeme ilma midagi vastu ootamata – see näitab, kui abivalmis meie kogukond on. Paneme seljad kokku kes millega saab, et külarahval ja külalistel oleks siin mõnus ja hea,” ütleb Liiväär, kes on ka selle ürituse eestvedaja.
Jõudumööda teevad jahimaja juures ehitustöid kohalikud mehed, igaüks vastavalt oma oskustele. “Olen mitu korda tulnud puhkepäeval jahiseltsi maja juurde ning avastanud, et keegi askeldab sees või väljas,” ütleb Madis.
Suur abi on kohalikest asutustest nagu näiteks Kadarbiku talu ja Balsnack, Ääsmäe külakogust ja ümbruskonna elanikest. Tugev kogukond tõmbab aina osalejaid juurde ja kasvab sellesama kogukonna heaks.
Viljandi panustab laste harimisele
Liina, Sille ja Elerin – kõik kolm naist on seotud Mulgimaaga, kas siin sündinud ja kasvanud või pere loonud. Peale sõpruse ühendab neid ka Luua Metsanduskool, kus Elerin on õppinud loodusretkejuhi erialal, Sille omandab metsatehniku eriala ning Liina on lõpusirgel metsakasvataja õpingutega. Nüüd annavad nad oma panuse Viljandimaa kogukonna elusse, pakkudes kodukandi lastele kaks vahvat metsaretke.
“Veetsin lapsena palju aega maal memme ja taadu juures ning see ei olnud niisama lõbus maal aja veetmine,” räägib Liina Gross. “Tuli palju tööd teha ja õppida. Taaduga käisime tihti metsas ning taadu õpetas mulle kõike metsaga seonduvat, memme jällegi õue ümbruses olevat. Memmele meeldis mulle teha kontrollitöid looduse kohta. Vabadel hetkedel sai metsast minu mängumaa, oli isegi periood, kus ma kujutasin ette, et ma olen nõid ja oskan loomade ja lindude keelt. Hiljem memme ja taadu antud teadmised kahjuks ähmastusid, aga Luua Metsanduskool tuletas taas meelde. Kui mingil hetkel olin harjunud suure seljakotiga metsast pilk kiirelt ühest kohast teise hüpeldes läbi rammima, siis nüüd vaatan taas suure uudishimuga ringi ning jään ühe või teise puu või taime juures peatuma. Tundsin, et tahaksin seda põnevat maailma ka teistega jagada ning neid õpetada samamoodi vaatama. Lapsi õpetada on lihtsam, neis on veel alles see siiras huvi maailma vastu alles ning nad tegelikult tahavad teada, näha ja kogeda. Kutsusin head sõbrannad, kes samamoodi metsa vaatavad kampa ja sündiski idee- õpetada lapsi tundma meie metsa,” ütleb Gross, kes on ühtlasi Metsarahvapäeva peakorraldaja.
Arutelust ja kohaliku elu tunnetamisest kujunes sündmus, mis ootab lapsi külla 16. septembril RMK Heimtali matkarajale.
Naiste sõnul on väga oluline pühenduda just laste ja metsa omavahelise sõpruse ja usalduse loomisele, sest kui varases eas pole lapsed metsaga mingil põhjusel tutvust teinud, võib sellest kujuneda hirm ja ebamugavus metsa ja üldse loodusesse minemise ees.
“See, mida me ei tunne, võib tunduda ohtlik ja võõras. Soovime, et lapsed tunneksid rõõmu looduses viibimisest, mõistaks metsade tähtsust ja väärtustaks nende elurikkust ning saaksid aru ka metsa erinevatest funktsioonidest, sealhulgas sellest, mida puust lõpuks edasi tehakse või miks osa metsade eest on vaja hoolitseda. Sellele aitab kaasa retke käigus kodumaiste puuliikide tundmaõppimine ja arutlemine selle üle, kuidas metsakoosluses ja ka elus üldisemalt on kõik omavahel seotud ning milline on metsa eluring,” selgitab Elerin Öövel ja lisab, et koos Sille ja Liinaga on nad juba läbi mõelnud programmi, jalutanud läbi raja ja leidnud isegi sobiva abimaterjali, millega toetab kogukondlikku sündmust NUPU.
Lapsed saavad näiteks kingituseks oma herbaariumi töövihiku ja juba õpperetkel hakkavad selle jaoks puulehti koguma. Kolm eestvedajat ootavad metsahuvilisi lapsi kahele retkele, mõlemast saab osa võtta kuni 20 osalejat, et iga laps saaks tähelepanu ja vastuseid oma küsimustele. Vanemaid kaasa ei kutsuta.
“Lapsed keskenduvad ilma vanemateta paremini, rada mahutab ainult teatud arvu inimesi ja meil on keeruline gruppi juhtida kui tekib ülerahvastatus ning teinekord kipuvad vanemad olema ka liiga kontrollivad – ära siia astu ja sinna roni, aga mis sõprust sa metsaga teed, kui lähemale ei tohi minna? Loomulikult me ei ajaks vanemaid ära, kuid me ootame ikkagi ennekõike lapsi ja vanemad võivad retke ajal käia lähedal asuvas ERM-i Heimtali muuseumis või Viljandis kohvikus,” lisab Sille Ardel.
Viljandi Heimtali matkaraja metsaretk toimub iga ilmaga ning oodatud on peamiselt algklasside lapsed. “Me ei karda halba ilma ja ilmselt see ongi üks suurim hariduslik pool meie ettevõtmises – Eesti loodus on mitmekesine ja tänu sellele väga äge. Õpime olema vastavalt riides, retkeks ette valmistuma, metsas kõndima ja nautima metsailu iga ilmaga ning hoidma enda ja teiste tervist,” märgib Liina.
Paradiisisaare kultuuri uuestisünd
Ruhnu saar on mitmes mõttes eriline, seal paikneb Eesti vanim puithoone, saar on juba 1698. aastal palganud ametisse Eesti esimese metsniku ning Ruhnu metsaökosüsteem on võrreldes muu Eestis leiduvaga ainulaadne.
Sellel saarel toimetavad tegusalt Mihkel Urmet ja Eeva Lauk, kes on veendunud, et Ruhnu on tõeline paradiisisaar.
Juba veidi rohkem kui aasta aega hoiab noorpaar väikesaare kultuurielu tuksumas: välja on arendatud ökojäätise kohvik, tehakse tööd kohaliku turismi- ja ettevõtluse arendamiseks ning mõtteid keerleb järgmisel aastal oma vetikakasvatuse avamise osas.
Metsarahvapäeval kutsuvad Mihkel ja Eeva endale inimesi külla lausa mitmeks päevaks, broneeritakse külalistele praamipiletid, hangitakse ööbimiskohad ning noored on mõelnud läbi lausa mitmepäevase meelelahutusprogrammi. Metsarahvapäev saarel on elamusnädalavahetus, mida aitab läbi viia MTÜ Ruhnu Kultuuriruum ja liikumine Planeet Ruhnu.
“Saare keskel on Bullerby stiilis küla, kuhu kõik kokku tulevad. See on liiga nunnu maailm, et mitte tagasi tulla,” kiidab Eeva oma kodusaart ja mitmekülgset loodust ning lisab, et nii külalised kui ka kohalikud näevad Ruhnut kui väikest paradiisisaart.
Põhjust on Ruhnu saar oma reisinimekirjas ettepoole nihutada, saarel on toimumas pidevalt väga põnevaid sündmusi. Metsarahvapäeva raames on maalilise looduse ja üksteise seltsis mõnusa puhkuse nautimiseks nüüd imeline võimalus, aga tasub olla valmis, et külla on kutsutud ka mitmeid erilisi inimesi rääkima ja esinema.
Mihkel ja Eeva hoolitsevad nädalavahetuse programmi eest nii, et külaline saab hea ettekujutuse sellest, mida üks väike ja tugev kogukond tähendab. Metsarahvapäev Ruhnus on kogemuslik teekond loodusesse. Päris hea. Reaalselt Ruhnu.
Kolmandat Metsarahvapäeva peetakse 16. septembril. Päeva korraldamist toetab KIK. Meelepärase sündmuse valiku leiab siit: www.metsarahvapaev.ee.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
