Juuni keskpaigaks on Keskkonnaamet pesitsusrahust kinnipidamist kontrollinud 1900 maaüksusel, keskendudes kontrollidega kaitsealadele ja kõige linnurikkamatele metsadele. Keskkonnakaitseinspektoritel on kahe kuu jooksul tulnud peatada 30 raiet, kaitsealadel aga raietegevust avastatud ei ole.
„Näeme metsades pesitsusaegsete kontrollide mõju: möödunud aastaga võrreldes oleme avastanud vähem pesitsusaegseid raieid linnurikastes vanades metsades. Kaitsealadel aga pesitsusajal raietegevust ei leitudki, kuigi meie kontrollide põhiraskus on just kaitsealadel,“ ütles Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. „Metsi läbi sõites on näha sedagi, et järjest rohkem metsamajandajaid hoolib pesitsusrahust ning raied plaanitakse talvisele ja sügisesele ajale.”
Pesitsusrahu kontrollid algasid 15. aprillil ja kestavad 30. juunini. Pesitsusrahust kinnipidamise tagamiseks on tänavu tehtud ligi 200 kontrollreidi, mille käigus on kontrollitud umbes 2000 maaüksust.
Vanades linnurikastes metsades on selle aja jooksul avastatud ja peatatud 13, hõredama linnustikuga metsades pärast pesitsuse tuvastamist veel 17 raiet. Looduskaitsealadel ei ole avastatud ühtki raiet.
Lisaks on kontrollide käigus avastatud nii teise kui ka kolmanda kategooria kaitsealuste linnuliikide pesituskohti.
„Seni ei ole pesitsusajaks kehtestatud üleüldist raiekeeldu, seetõttu tuleb keskkonnakaitseinspektoril raie peatamiseks tuvastada konkreetsel maatükil lindude pesitsemine. Seda tehakse kas lindude häälituste järgi või otsitakse ja leitaksegi linnupesi munade või vanalindudega,“ selgitas Vakra. „Hoolikate otsingute käigus oleme raieks mõeldud aladel avastatud kanakulli, laanerähni ja valgeselg-kirjurähni pesitsemise. Kõik need linnud kuuluvad II kaitsekategooriasse, see tähendab, et nende pesitsuspaiku on Eestis vähe.”
Lisaks on leitud händkaku, hiireviu, musträhni, raudkulli ja hoburästa, seitse väike-kärbsenäpi ning kolm väike-kirjurähni pesitsust. Need linnud kuuluvad III kaitsekategooriasse: liigid on Eestis tavalised, kuid ohutegurite jätkudes võib nende arvukus kriitiliselt langeda.
Looduslikult esinevate lindude pesitsusaegne häirimine on keelatud looduskaitseseadusega.
Keskkonnaamet keskendub pesitsusrahu kontrollide kavandamisel kaitsealadele ning jagab oma kodulehel avalikult kontrolli põhimõtteid ja linnurikkuse hindamise maatriksit. Metsades väljaspool kaitstavaid alasid kontrollitakse eeskätt linnurikaste tüübirühmade vanemaid puistuid, kus mõju metsalinnustikule on kõige suurem. Kontrollide eesmärk on teavitada avalikkust ja metsaomanikke lindude pesitsusperioodist ning peatada vajadusel raie, et vältida pesade hävitamine ja kahjustamine või lindude pesitsemise häirimine.
Möödunud aastal peatati pesitsusrahu ajal raieid kokku 30 korral, sealhulgas kahel korral tuli raie peatada kaitsealadel ja koguni 21 korral vanades linnurikastes metsades.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
