Keskkonnateabe Ühendus märgib oma avalikus kirjas keskkonnaministeeriumile ja riigikogule, et keskkonnaministeeriumi väide, nagu oleksid Eestil head seadused metsade kaitseks, ei vasta tõele.
Hiljutisest analüüsist selgub, et praegu kehtib looduskaitseseadusega kaitstud aladel ligi 10 000 metsateatist kogupindalaga enam kui 8000 hektarile, samuti raied riigimetsa piirangu- ja sihtkaitsevööndites. Iga päev toimuvad Natura ja looduskaitsealadel kümned raied, millel puuduvad sisulised mõjuhinnangud ning millega hävitatakse üleeuroopalise tähtsusega loodusväärtusi, märkis ühendus.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) teatas 9. juunil, et pöördus kaks aastat tagasi Euroopa Komisjoni poole palvega hinnata, kas Eesti rikub loodusdirektiivi, lubades Natura 2000 aladel raieid asjakohaseid keskkonnamõjusid hindamata. Selgus, et Eesti on ilma EL-i õiguses ettenähtud keskkonnamõju hindamiseta võtnud vastu 217 kaitse-eeskirja. Euroopa Komisjon kutsus seepeale Eestit üles viima oma riigisisesed õigusaktid kooskõlla EL-i elupaikade direktiiviga ja keskkonnamõju strateegilise hindamise direktiiviga, seda eelkõige seoses metsaraietega Natura 2000 aladel
9. juunil toimus teinegi määrava tähtsusega sündmus. Nimelt kiitis Euroopa Parlament suure häälteenamusega heaks resolutsiooni “EL-i elurikkuse strateegia aastani 2030“. Selles tuuakse muuhulgas välja, et äärmiselt oluline on allesjäänud Euroopa ürg- ja põlismetsad võtta kiiremas korras kaitse alla ning kehtestada kõikides asjaomastes metsades toimuvatele raietöödele ajutine moratoorium, et vältida nende hävitamist. Tuletatakse ka meelde, et Rahvusvahelise Looduskaitse Liidu (IUCN) soovituste põhjal tuleks keelata kõigis kaitsealade kategooriates keskkonda kahjustav tööstustegevus ja taristute arendamine. Samuti rõhutatakse, et püsimetsamajandamine võimaldab looduslikel metsadel vanemaks saada ning oluline on suurendada vanade metsade pindala. Euroopa Parlament on seisukohal, et soodne kaitsestaatus tuleks saavutada võimalikult kiiresti kõigi lindude ja loodus direktiividega kaitstud liikide ja elupaikade jaoks.
Samal ajal aga toimuvad Eestis raied nii Natura aladel ja elupaikades kui ka mitmetes teistes ohustatud liikidega looduskaitsealadel. Intensiivne majandustegevus muudab elupaikade hävitamise teel enamuse liikide olukorda halvemaks ja kaitsekorralduse raskemaks, märgib Keskkonnateabe Ühendus.
Tänavu 11. juunil avaldas keskkonnaministeerium enda kodulehel Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse osas omapoolse vastulause, justkui oleks olukord Eesti metsades hea. Keskkonnaministeeriumi asekantsler Marku Lamp põhjendab oma selgitustes, et Natura 2000 alad on siseriiklikult kaitse all vastavalt looduskaitseseadusele, kaitse-eeskirja koostamisel aga arvestatakse Natura ala kaitse-eesmärkidega ning ranget kaitset vajavad metsaelupaigad tsoneeritakse sihtkaitsevööndisse.
“See tähendab, et sisuliselt hinnatakse mõju nii kaitse-eeskirja koostamisel kui ka metsateatise menetlemisel, kus kaitstavatel aladel kaalub keskkonnaamet iga kord metsamajandamise mõju,” ütles Lamp ja lisas, et raiet ei tehta kaitsealade Natura elupaikades riigimaal – ei sihtkaitse- ega piiranguvööndis.
Keskkonnateabe Ühendus analüüsis looduskaitseseadusega kaitstud alade raieanalüüsi, milles võrreldi kõiki kehtivaid metsateatiseid ja looduskaitseliste kaardikihtide detailseid andmeid. Analüüsi tulemusena selgus, et looduskaitsealadel ei ole loodus kaitstud, sest praegu kehtib metsaregistris looduskaitsealadel 9832 metsateatist 8290-hektarisel alal, mille puiduline maht on 671 301 tihumeetrit.
Planeeritud raietest 6562 hektarit asuvad Natura aladel, sealhulgas 1333 hektarit Natura elupaikades, 1189 hektarit püsielupaikades ja 41 hektarit vääriselupaikades, millele lisanduvad veel tuhandetes hektarites raieid nii esimese, teise kui ka kolmanda kategooria kaitsealuste liikide leiu- ja elupaikades – seda nii era- kui ka riigimaal.
Tänavu 11. juuni seisuga on aasta jooksul registreeritud kaitsealadel raiumiseks 9832 metsateatist. Tegemist ei ole seega üksikute, juhuslike eksimustega, vaid igapäevase majandamisega. Looduskaitsealadel väljastatud load moodustavad veidi vähem kui 10 protsenti metsateatiste kogumahust.
Riigimetsas looduskaitsealadel on kehtivate metsateatiste andmetel raied kavandatud 2236 hektaril, sealhulgas 1675 hektari ulatuses Natura aladel, 1332 hektari ulatuses Natura linnualadel, 1230 hektari ulatuses Natura Loodusaladel, 254 hektari ulatuses Natura metsaelupaikades ja 13 hektari ulatuses vääriselupaikades.
Riigimetsa looduskaitsealade piiranguvööndites on metsateatisi üle 1100 hektari ja sihtkaitsevööndites kokku üle 100 hektari raieid.
Lisaks on teada, et pooled Natura metsa aladest ei ole veel inventeeritud. Keskkonnaagentuur väidab, et metsamaast on loodusdirektiivi elupaikade inventuur tehtud 191 607 hektarile ehk 51 protsendile ja inventeerimata on 181 913 hektarit eh 49 protsenti. “Seega raied, mis tehakse Natura alade ümbruses, mõjutavad negatiivselt kaitstavat ala ja raskendavad inventeerimist. Nii hävitatakse Eesti ja Euroopa Liidu tähtsusega loodusväärtusi ning võimalik, et majandatakse puitu üle 10 000 hektari suuruselt alal, mis peaks olema looduskaitse all, varudes iga aasta üle miljoni tihumeetri puitu kõrge looduskaitseliste väärtustega aladelt” märkis ühendus.
Keskkonnateabe Ühendus soovib keskkonnaministeeriumilt täpsemat selgitust, millele tugineb väide, et Eestil on head seadused metsade kaitseks? Ka soovitakse teada metsateatiste arvu, nendega seotud alade pindala ning eeldatavat raiemahtu kõigil Natura aladel ja kaitsealuste liikide leiu- ja elupaikades, sealhulgas ka neid, mis asuvad väljaspool looduskaitsealasid, samuti
Natura aladele väljastatud metsateatiste mõjuhinnangute avalikustamist, mille alusel metsateatised registreeriti või objektiivset teavet, mille alusel välistati mõjuhinnangu läbiviimise vajadus.
Soovitakse ka selgust inventeerimata Natura alade osas, avalikku selgitust, miks toimuvad raied looduskaitsealadel, Natura elupaikades ning kaitsealuste liikide elu- ja leiupaikades ning selgitust ja andmeid, mille alusel väitis keskkonnaministeerium enda 11. juuni pressiteates, et kaitsealad on kaitstud ning Natura elupaikades ei raiuta.
Ka soovitakse seisukohta, kas Natura aladel, kaitsealadel ja kaitsealuste liikide elupaikades peaks toimuma raietegevus ning kui ei peaks, siis millal planeerib keskkonnaministeerium raieteatised Natura aladel ja kaitsealadel tühistada ning raied peatada?
Ühendus nõuab ka raiete kohest lõpetamist looduskaitsealadel, Natura aladel kaitsealuste liikide leiu- ja elupaikades.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
