Rahvusvaheline valitsuste ja teadlaste koostöökogu IPBES kiitis 2. septembril Bonnis heaks mahuka teadusaruande invasiivsetest võõrliikidest.
Invasiivsete võõrliikide aruande koostamist juhtisid maailma tippteadlased, selles osales mitusada teadlast kogu maailmast, kasutati enam kui 13 000 teabeallikat. Aruanne käsitleb invasiivsete võõrliikide probleemi ulatust, muutusi, mõjusid ja annab ülevaate, millest tõhusama võõrliikidealase poliitika kujundamisel lähtuda.
Võõrliigiks loetakse neid liike, kes inimeste otsesel või kaudsel abil on sattunud oma looduslikust levilast väljapoole. Osa neist liikidest jääb saabumiskoha loodusesse jõudes sinna püsivalt elama, levib aktiivselt edasi ja avaldab kahjustavat mõju oma uue levila elustikule.
Selliseid liike nimetatakse invasiivseteks võõrliikideks ja nad moodustavad umbes 10% võõrliikidest. Võõrliigid on põhjustanud maailmas liikide väljasuremisi ja on jätkuvalt üks suurtest üleilmse elurikkuse kao põhjustest.
Praeguseks on maailmas teada enam kui 37 000 võõrliiki ja iga aasta lisandub nende nimekirja ligi 200 liiki. Ligikaudu 3500 liiki on invasiivsed võõrliigid, kelle puhul teatakse nende negatiivsest mõjust teistele liikidele ja ökosüsteemidele.
Lisaks sellele põhjustavad osad invasiivsed võõrliigid ebameeldivusi ka inimestele, mõjutades majandust, toidujulgeolekut, vee kättesaadavust, inimeste tervist. Teadlaste hinnangul ulatusid võõrliikidega seotud kulud maailmas 2019. aastal 420 miljardi Ameerika dollarini, millest vaid väike osa kulus otseselt võõrliikide tõrjumisele.
Riigid on ohtlike võõrliikide leviku ja nende kahjulike mõjude vähendamiseks teinud liiga vähe. Aruandes käsitletakse tõhusama poliitika kujundamiseks vajalikke tegevusi. Kuna võõrliikide levikut mõjutavad paljud erinevad sektorid, on vajalik ennetus-, tõrje- ja ohjamistegevuste tugev keskne koordineerimine, võõrliikidealase info kättesaadavaks tegemine, kõigi osapoolte selge rollijaotus ja teadlikkus. Lisaks riikides tehtavale on vajalik tugevdada rahvusvahelist koostööd.
Vastuvõetud aruanne on igati asjakohane ka Eesti oludes. Meil on teada vähemalt 1000 võõrliiki, neist invasiivseid mitukümmend. Laiemalt tuntud invasiivsed võõrliigid on sosnovski ja hiid- karuputk, kanada kuldvits, erinevad pargitatra liigid, hulgalehine lupiin, hispaania teetigu, signaalvähk, kaugida-unimudil, ameerika naarits, kährikkoer.
Võõrliikidega tehtavate toimingute puhul tuleb Eestis järgida Euroopa Liidu ühiseid reegleid ning meie seadustes, eeskätt looduskaitseseaduses, seatud piiranguid. Meie looduslike liikide elutingimuste parandamiseks korraldatakse Eestis nii lokaalselt kui ka üleriigiliselt mitmete invasiivsete võõrliikide tõrjet. Üleriigiliselt tehtav karuputke võõrliikide tõrje näitab, et paljudes kohtades on tõrje olnud edukas ja veel säilinud leiukohtades on vajalik sellega kindlasti jätkata.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
