Keskkonnaamet korraldab taas karuputke võõrliikide tõrjet

Karuputk. Foto: Maria Rätsep

Sel aastal tellis Keskkonnaamet riikliku karuputke võõrliikide tõrje raames tööd enam kui 2400 hektaril. Tellitud tööd lähevad maksma ligi 360 000 eurot ja kestavad maikuust augustini, vajadusel kauemgi.

Sosnovski karuputk ja hiidkaruputk on ohtlikud  inimese tervisele, ohustavad kohalikku loodust ja võivad tekitada majanduslikku kahju. Karuputke võõrliigid on kantud võõrliikide nimekirja ka Euroopa Liidu tasandil ning nende liikide kasvatamine ja igasugune leviku soodustamine on keelatud.

Need ja teised invasiivsed võõrliigid on Eestisse sattunud inimese abiga ning võtavad kodumaistelt liikidelt ära elupaiku.

Keskkonnaameti loodushoiutööde büroo juhataja Eike Tammekännu sõnul tuleb vältida uute võõrliikide sissetoomist ja nende leviku soodustamist. „Kliimamuutuste valguses probleemseks muutuvate liikide nimekiri järjest pikeneb ning karuputk on hea näide, kuidas justkui kasuliku liigina kasvatatud silotaimest on saanud ohtlik nuhtlus,“ ütles Eike Tammekänd.

Leviku pidurdumiseks on oluline kõikide leiukohtade korraga ja pidev tõrjumine. Eestis on karuputke võõrliike tõrjutud enam kui kümme aastat. Tõrjumistöid tehakse kõikjal üle Eesti, sõltumata maa omandist ja sihtotstarbest. Esimene tõrjetööde ring peab olema lõpetatud 15. juuniks. „Kindlasti ei jõua tõrjujad maikuu jooksul kõikidesse kolooniatesse, sest tööd on korraga palju,“ tõdes Tammekänd.

Ainsana maakondadest ei pea riikliku tõrje raames tõrjuma Hiiumaal, kus viimastes kasvukohtades kaevab taimi välja Keskkonnaamet ise. „Rõõm on aga Hiiumaa üle – pikk töö on kandmas vilja ja viimastes kasvukohtades saame oma jõududega ise hakkama,“ kinnitas loodushoiutööde büroo juhataja.

Karuputke võõrliike tõrjutakse tihedamates kolooniates taimekaitsevahenditega, ent järjest enam ka taimi labidaga välja kaevates. „Välja kaevamist eelistame peamiselt mahe- ja õuealadel, mesilate läheduses ning väikestes ja hõredates putkekolooniates. Veekaitsevööndis on taimi lubatud vaid labidaga välja kaevata,“ selgitas Tammekänd.

Iga maaomanik ja loodusest hooliv kodanik võib karuputke võõrliike ka ise välja kaevata, järgides Keskkonnaameti kodulehel viidatud ohutusnõudeid. Keskkonnaametile teadaolevate kolooniate asukohti saab vaadata Maa-ameti karuputke kaardirakendusest. Maaomanikel on õigus karuputke võõrliikide riiklikust tõrjest keelduda, kuid siis tuleb nende tõrjumisega ise tegeleda. Üksikuid taimi soovitabki Keskkonnaamet välja kaevata maaomanikel endil.

Tänu tähelepanelike kodanike teadetele ning spetsialistide välitöödele kaardistas Keskkonnaamet möödunud aastal 435 uut karuputke võõrliikide kolooniat 63 hektaril, mis on vähem kui 2021. aastal.

„Oleme väga tänulikud kõikidele kodanikele, kes on looduses nähtud karuputke võõrliikide kasvukohtadest meile teada andnud ja eriti neile, kes on üksikud taimed ise välja kaevanud. Iga leitud ja tõrjesse lisatud koloonia aitab vähendada võõrliikide levikut ja nende ohjamiseks kuluvat aega,“ ütles Eike Tammekänd.

Karuputke võõrliikide uutest leiukohtadest palub Keskkonnaamet teatada e-aadressile info@keskkonnaamet.ee. Uued kolooniad lisab amet tõrjesse esimesel võimalusel, mitte hiljem kui järgmiseks suveks.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.