Eesti Maaülikooli teadustöös uuriti, kuidas liigne kuumus taimi mõjutab

Õitsev vääristubakas.Foto: Shutterstock

5. märtsil kaitses Eesti Maaülikooli doktorant Kaia Kask filosoofiadoktori väitekirja teemal „Kuumastressi mõju musta kapsasrohu (Brassica nigra L.) ja vääristubaka (Nicotiana tabacum L.) fotosünteesile ja lenduvühendite emissioonidele (ingl “The effects of heat stress severity on photosynthesis and volatile organic compound emissions in black mustard and tobacco“). Töös uuriti kuumastressi mõju musta kapsasrohu ja vääristubaka lenduvühendite emissioonile ja fotosünteesile.

Taimed on oma kasvuajal vastuvõtlikud erinevatele abiootiliste stressifaktoritele (eluta loodusest tulenevatele ökoloogilistele teguritele), nagu madalate ja kõrgete temperatuuride esinemine, põud, liigne vesi ja valgus. Kase sõnul andis temperatuuritõus kui ökosüsteemi ohustaja impulsi taimeliike eraldi uurida.

„Nii mustal kapsasrohul kui vääristubakal esines kõrgematel temperatuuridel tugev õhulõhede juhtivuse langus ja negatiivne süsihappegaasi omistamine,“ kirjeldas Kask tulemusi. See näitab tema sõnul fotosünteesi protsesside ulatuslikku kahjustust ja hingamise ülekaalu.

Must kapsasrohi emiteeris kõrgematel temperatuuridel stressivastusena liigile omaseid glükosinolaatide laguprodukte ja rohulõhnakomponente, mis viitavad raku kahjustustele. Sarnaseid rohulõhnakomponente leidus ka vääristubaka emissioonis kõrgematel temperatuuridel, lisaks veel teisi iseloomulikke lenduvühendeid, mille koguse suurenemine on seotud kuumastressi tugevusega.

Õitseval mustal kapsasrohul on kollased õied ning mustad või tumepruunid seemned. Foto: Shutterstock

Doktoritöös esitatud tulemused parendavad Kase sõnul üldist arusaamist liigispetsiifilisest fotosünteesist ja lenduvühendite emissioonist. Iseäranis mõjutavad viimaste sünteesiradasid ja emissiooni lehtedest kuumastressi tugevus ja tüüp. „Lenduvühenditel on siin tähtis roll taimede omavahelises suhtluses, taimede ja putukate vahelises suhtluses ning taimede, putukate ja keskkonna omavahelises koosmõjus,“ lisas ta. 

Doktoritööd juhendasid professor Ülo Niinemets ja vanemteadur Astrid Kännaste ning oponent oli doktor James Blande Ida-Soome Ülikoolist. 

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.