Türgis ja Süürias tuhandeid inimesi tapnud maavärinast võib olla mõjutatud kuni 23 miljonit inimest, hoiatas teisipäeval Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
“Ülevaatekaardid selle sündmuse kohta näitavad, et mõjutatud võib olla 23 miljonit inimest, nende seas viis miljonit haavatavates elanikkonnarühmades,” ütles WHO eriolukordade vanemametnik Adelheid Marschang terviseagentuuri täitevkomiteele.
“Tsiviiltaristu ja võimalik, et ka tervishoiutaristu on saanud kannatada üle kogu mõjutatud piirkonna, peamiselt Türgis ja Loode-Süürias,” ütles ta.
WHO hinnangul “võivad peamised rahuldamata vajadused olla vahetus ja keskpikas plaanis Süürias”, lisas ta.
Türgit ja Süüriat tabanud maavärinas ja järeltõugetes hukkus üle 5000 inimese ja päästetööd käreda külma ja varisenud hoonete keskel alles kestavad.
“See on nüüd võidujooks ajaga,” ütles WHO juht Tedros Adhanom Ghebreyesus, lisades, et terviseagentuur saadab piirkonda kiiremas korras abi.
“Oleme mobiliseerinud hädaabivarud ja aktiveerinud WHO kiirabirühmade võrgustiku, et pakkuda elutähtsat arstiabi vigastada saanutele ja kõige haavatavamatele.”
Maavärin tegi maatasa tuhandeid hooneid üle tohutu maa-ala Türgi-Süüria piiril, mida kimbutasid juba varem sõda, ülestõus, põgenikekriisid ja koolera.
Olukord on eriti raske Põhja-Süürias, mida on laastanud aastaid kestnud sõda.
“Abi liikumist üle piiri Loode-Süüriasse hakkab tõenäoliselt häirima või juba häirib maavärina põhjustatud kahju,” ütles Marschang.
“See oleks juba iseeneses tohutu kriis.”
WHO juht lubas, et agentuur teeb “lähedat koostööd kõigi partneritega, et toetada mõlemat riiki neil eelseisvatel kriitilistel tundidel ja päevadel, ning kuudel ja aastatel kui riigid taastuvad”.
Türgi lõuna- ja Süüria põhjaosa tabas esmaspäeva varahommikul viimase pea saja aasta võimsaim maavärin.
Türgis sai päästeteenistuse AFAD viimastel andmetel surma 3381 ja Süürias 1509 inimest. Mõlemas riigis on tuhandeid vigastatuid. Seega on kahes riigis kokku hukkunuid 4890.
Mitmeid tuhandeid inimesi on saanud vigastada.
Maavärin tegi maatasa hooneid ja põhjustas maapinna võbelust, mida oli tunda kuni Gröönimaani.
Maavärina magnituud oli 7,8 ja selle kese asus Türgi Gaziantepi linna lähedal. Maavärinale järgnes mitu tundi hiljem, juba otsingute ja päästeoperatsiooni ajal veidi nõrgem maavärin magnituudiga 7,5, kokku registreeriti üle 50 järeltõuke, millest võimsaima magnituud oli 6,6.
Tõuge tegi maatasa terveid kvartaleid Türgi suurtes linnades rahutus piirkonnas, kus elab miljoneid sõjapõgenikke, kes on pärit nii Süüriast ja mujaltki konfliktipiirkondadest.
Päästjad kasutasid nii rasketehnikat kui käsitsi kaevamist, et eemaldada rususid ellujäänute otsimisel, keda nii mõnelgi juhul oli kuulda rusude alt abi hüüdmas.
“Kuna ma elan maavärinatsoonis, siis ma olen harjunud raputada saada,” ütles Melisa Salman, Türgi linnas Kahramanmaras elav 23-aastane reporter.
“Ent see oli esimene kord, kui me oleme kogenud midagi sarnast. Mõtlesime, et tegu on apokalüpsisega,” lisas Salman.
Süüria riikliku maavärinakeskuse juht Raed Ahmed ütles, et tegu on keskuse ajaloos registreeritud võimsaima maavärinaga.
Maavärinas purunes tuhandeid hooneid alates Aleppo linnast Süüria põhjaosas kuni Diyarbakiri linnani Türgis, mis asub enam kui 330 kilomeetrit kirdes.
Maavärin leidis aset kell 04.17 kahe miljoni elanikuga Gaziantepi linna lähedal ja selle kolle oli 17,9 kilomeetri sügavusel, teatas USA geoloogiateenistus (USGS).
Päästetöid raskendas kohati tugev lumetorm, mis kattis suuri maanteid jää ja lumega. Ametnike sõnul on maavärin muutnud kasutuskõlbmatuks vähemalt kolm suuremat rahvusvahelist lennujaama, mis omakorda raskendab abi saatmist piirkonda.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kuulutas esmaspäeval välja seitsmepäevase riikliku leina.
“Seitsmeks päevaks on väljakuulutatud üleriigiline lein. Meie lipp heisatakse poolde masti kuni päikeseloojanguni pühapäeval ehk 12. veebruaril 2023. aastal kõigis meie riiklikes asutustes ja välisriikide esindustes,” teatas Erdoğan sotsiaalmeedias.
Erdoğani jaoks võib olla tema kahe aastakümne võimuloleku aja kõige võimsam looduskatastroof proovikiviks ning oluliseks mõõdupuuks tema võimalustele saada tagasivalituks mais peetavatel presidendivalimistel.
Taani geoloogiainstituut märkis, et peamise maavärina järelvõnked jõudsid kaheksa minutit hiljem Gröönimaa idarannikuni.
Türgi Düzce provintsis leidis 1999. aastal aset maavärin magnituudiga 7,4, toona hukkus enam kui 17 000 inimest, sealhulgas umbes tuhat Istanbulis. Eksperdid on pikka aega hoiatanud, et võimas maavärin võib tekitada Istanbulile suurt hävingut, linnas elab umbes 16 miljonit inimest ning sealsete hoonete ehituskvaliteet ei ole vastav taolistele võimsatele maavärinatele.
Viimane magnituudiga 7,8 maavärin tabas Türgit 1939. aastal, kui riigi idaosas asuvas Erzincani provintsis hukkus üle 33 000 inimese.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
