Aina enam tõuseb metsade majandamisel fookusesse sealse looduse bioloogilise mitmekesisuse hoidmine ja suurendamine. Nende jaoks, kes teadlikult jälgivad metsadebatti, on ilmselt kõige olulisem küsimus: kuidas on võimalik hoida mitmekesisust ka majandusmetsas?
Eesti Maaülikoolis kaitstud doktoritöös metsade mitmekesisust uurinud Eneli Põldveer ütleb, et bioloogiline mitmekesisus on metsale kui kaitsekilp kahjurite, haiguste ja muude häiringute vastu.
Eneli hindas ja võrdles oma doktoritöös mitmekesisuse aspektist kaitsealuste ja majandusmetsade ülesehitust. Üks eesmärk oli välja selgitada, milliseid loodusmetsale omaseid elemente võiks leiduda ka majandusmetsades.
„Meie mure on selles, et metsakorralduslikud andmed ei peegelda seda, kui mitmekesised on metsad. Jah, koosseisukordaja näitab, milline on puistu liigiline koosseis, aga näiteks seda me ei tea, kas eri liiki puud paiknevad üksteisega koos ehk grupiti või on nad puistus omavahel segunenud. Samuti teame, milline on puistu keskmine diameeter, mis aga ei anna mingisugust infot puude suuruse varieeruvuse kohta puistus. Surnud puude kohta info kogumisele ei panda ka rõhku, kuigi mitmekesisuse seisukohalt on nad metsas väga oluliseks komponendiks,“ selgitab ta. „Metsakorralduslike andmete põhjal planeeritakse metsas tehtavaid töid. Sellepärast on oluline, et kogutud andmed oleks võimalikult detailsed ka metsade mitmekesisust silmas pidades.“
Rohkem elupaiku
Põhja-Eestist pärit Eneli lemmikmetsad asuvad Lahemaal ja Tartumaal Järvseljas, millega ta on metsandusõpingute raames tihedalt seotud olnud. Kui Põldveer Eestis ringi liigub, jääb pilk ikka metsade peale pidama. Kuidas Eesti metsades üldiselt mitmekesisusega lood on?
„Eesti metsad on erinevad,“ sõnab ta ja lisab, et aina enam teevad ka Eesti metsaomanikud metsamajanduslikke otsuseid just looduslikku mitmekesisust silmas pidades. Selle üheks põhjuseks on soov oma metsi nõnda kliimamuutusele vastupidavamaks muuta. Oluline on metsa jätta võimalikult palju eri struktuurielemente, mis metsas elavatele liikidele elukohti pakuks.
„Maha kukkunud vanast jämedast notist saab hea elupaik paljudele liikidele ja sellepärast ei ole vaja kiirustada seda tingimata koristama,“ soovitab metsateadlane.
Põldveeri sõnul leidub Eestis nii looduse kujundatud kui ka inimese rajatud üheliigilisi metsi ehk monokultuure. Olgu nendeks siis looduslikult tekkinud rabamännikud või istutatud hübriidhaavikud.
„Kuid metsad võiksid ka maastikupildis olla eriilmelised. Kõik metsad ei peagi ega saagi olla maksimaalselt mitmekesise struktuuriga. Seega ei ole monokultuur ega ka nn puupõld negatiivne nähtus. Eestis on palju erametsaomanikke ja igaüks majandab oma metsa isemoodi. Kui eesmärk on mitmekesine mets, siis teadlastena saame anda metsaomanikele soovitusi metsade mitmekesistamiseks,“ räägib Eneli.
Tema sõnul saab majandusmetsas teadlikult teatud võtetega luua ja edendada bioloogilist mitmekesisust. Näiteks tasub metsa võimalusel alles jätta vanu jämedaid puid – nii elusaid kui ka surnuid. Lisaks säilitada erineva suuruse, liigi ja kõdunemisastmega lamapuitu, peamisest puistuelemendist selgelt erineva vanusega ja eri liiki puid ning laikudena ka elujõulist järelkasvu. “Väga palju sõltub metsa nägu sellest, kui teadlik on metsaomanik ja kas ta hindab mitmekesisust kui väärtust,“ ütleb Põldveer.
Meie metsade kohta leiab Eneli, et mitmekesisuse mõttes on need teiste sarnaste meie kliimavöötme metsadega võrreldes küllalt heas seisukorras. Siiski on tema sõnul ette ennustamatu, mis saab okaspuumetsadest, sest Eestis näeb üraski ja juurepessi kahjustatud kuusemetsi kõikjal.
Populaarne metsaistutus, kas hea või halb?
Eestis on juba mõnda aega kõneainet pakkunud metsaistutamine, mis justkui aitab ka inimestel panustada metsa taastumisse ja nii nagu metsanduse puhul ikka, levib ka siin palju eri arvamusi ja hinnanguid.
“Miks peaks puude istutamine olema loodusele halb, kui on veendutud, et kasutatav istutusmaterjal on kvaliteetne?” küsib seevastu Eneli.
Tema sõnul teeb loodus meie kliimavöötmes nii ehk naa ära oma töö. Isegi kui me istutame puid, tuleb täiendavalt juurde ka looduslik uuendus. Ehk sinna, kuhu inimene paneb kasvama näiteks männipuud, tuleb juurde teisi puu- ja põõsaliike.
“Looduslik uuendus aitab tagada metsade geneetilist mitmekesisust. Istutamine aga aitab meil uut metsapõlve kiiremini luua, mis omakorda tähendab, et istutatud puud seovad õhust kiiremini ja rohkem süsihappegaasi. Kliimamuutuste seisukohalt on süsiniku talletamine metsades üks võtmetähtsusega teema,” lisab Eneli.
“Seega istutades saame me tulevikus parema kvaliteediga puitu, millest näiteks kestvustooteid teha ja seeläbi leevendada kliimamuutusi. Samuti saame istutades luua elupaiku erinevatele liikidele, ja seda ka vajaduspõhiselt. Olen metsaistutamise poolt ja mul on hea meel näha, et iga aasta istutatakse miljoneid uusi puuhakatisi nii era- kui ka riigimetsa,” võtab teema kokku noor teadlane.
Jagab metsatarkust
Põldveer kiidab Eesti metsaomanikke, kellega ta oma töös tihti kokku puutub. „Nad on targad ja vastutustundlikud inimesed, kes hoolivad oma metsadest ja loodusest. Huvitav on jälgida, kuidas ajas muutuvad metsamajandamise prioriteedid ja seisukohad. Kui varem kõneldi peamiselt metsa efektiivsest majandamisest ja keskmes oli puidutagavara, siis nüüd püütakse leida metsadele võimalikult laia kasutust.“
Lisaks teadusele tegeleb noor metsateadlane ka loodusharidusega. Tema juhitud Metsahoiu Sihtasutus andis Keskkonnainvesteeringute Keskuse toel välja menukaks osutunud Metsa-aabitsa, millele planeeritakse juba kordustrüki lisatrükki. Raamat on suunatud lastele ja selles räägitakse metsast eri nurkade alt, alates puude aastarõngastest kuni metsamasinate ja hobumetsanduseni välja.
„Bioloogilist mitmekesisust ja selle tähtsust tuleb õpetada maast madalast. Raamatu väljaandmise mõte oligi, et lastel tekiks huvi metsa ja metsanduse vastu,“ lisab Põldveer.
Kristina Traks
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
