Jäätmete ladustamise eest küsitavad saastetasud suurenevad 2023. aastal erakordselt palju ja see toob lisakoormuse nii tarbijale kui ka ringmajandusettevõtetele. Pärast hinnatõusu planeeriva eelnõu avalikustamist on kriitikat tulnud kõvasti (mille kokkuvõtet saab lugeda altpoolt). Rohegeenius uuris, kui palju kukub 2023. aastal riigi rahakotti eurosid, mis on teenitud jäätmete ladestamise saastetasu suurenemisest ja mis kokkuvõttes tähendab inimestele senisest suuremat kaudset maksukoormust.

Hea uudis on see, et riik on hakanud tõsiselt tegelema jäätmekäitlusega, mille ajend on Euroopa Liidu ees võetud eesmärgid. Kuigi senisest tõhusama jäätmekäitlusega oleks tulnud alustada varem ning teha seda liiga järsult gaasipedaali vajutamata. Nüüd on aga valdkonnaga kokku puutuvad ettevõtted ja organisatsioonid tagajalgadel, sest saastetasude uued maksunumbrid võtavad silme eest mustaks.

Halb uudis on see, et inimesed peavad hakkama senisest rohkem maksma, sest seda on vähe loota, et hoobilt muutub kogu elanikkond eeskujulikuks prügisorteerijaks, lõviosa jäätmetest võetakse korduskasutusse ja saastetasu sellelt riik ei teeni. 

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.

Liitun