„Puitmaterjalide turg on arenev – inimesed hakkavad üha enam mõistma, et puit, isegi vähekvaliteetne puit, sobib ka muuks kui ahjukütmiseks. Mina näen, et praegu on õige aeg kändude, puitjäätmete ning puitpakendite käitlemist populariseerida, selgitada inimestele, miks on oluline paremini ja üldse – sorteerida materjale, sealhulgas puitu,“ sõnas Puidukäitlus OÜ tegevjuht Erkki Naabel.
„Jäätmemajandus on meil üldiselt korraldamata. Näen, et kõik ettevõtted, kes vähegi materjalide ringlusse suunamisega tegelevad, on väga potentsiaalikad ning kasvamas – meil on suur võimalus kaasa aidata nii inimeste teadlikkuse kasvatamisele kui ka turu kujundamisele.“
Naabel lisab, et puidukäitlusega on olnud raske turule sisse saada, sest hulgiettevõtetel ja kaubanduskeskustel on tehtud suured pika-ajalised lepingud. Prügiveoettevõtted võivad pakkuda küll täisteenust võttes kogu kompoti ühes konteineris vastu, kuid küsivad selle eest raha ja ringlusesse liigub sellest väike hulk.
Puidujäägid kasutatakse täielikult ära
Puidukäitlus võtab tasuta vastu liigiti kogutud materjali. Kogu materjal kasutatakse 100-protsendiliselt ära. 20 protsenti läheb hakkepuiduks ning terviseradadele. Teisest 20 protsendist valmistatakse puitlaastplaate. Ülejäänud 60 protsenti suunatakse koostootmisjaamadesse energiatootmiseks. Ka alustest saadavad naelad ja kändude vahelt leitud kivid ja muld kasutatakse kõik ära. “Kaotsi ei lähe midagi,“ ütles Naabel.
Inimesed on Naabeli sõnul aru saanud, et hakkepuitu on näiteks peenras soodsam kasutada kui kuue- kuni seitsmeeurost kotti männipuitu. Männikoor on väga ilmastikutundlik ning muutub seal käies pudiks. Hakkepuit kestab mitu aastat.
Eelmine suvi veeti hakkepuitu Pirita terviserajale. Enamik uusi Tallinna terviseradu on kaetud Puidukäitluse hakkepuiduga. Puiduhakke vastupidavus rajal sõltub sellest, kuidas rada teha ja ehitaja missioonitundest. Kui pinnasel on all kruustik ja hakkepuit pole eraldi märjas pinnases, kestab see päris kaua.
Materjale saaks ringlusesse suunata veelgi, kui kliendid oleksid teadlikumad
„Kogume puitmaterjali näiteks hulgiladudes, logistikakeskustes, ehitusplatsidel, kodudest aga ka näiteks raielankidelt. Kindlasti saaksime rohkem puitmaterjali suunata päriselt taaskasutusse, kui kliendid oleksid teadlikumad ja eelsorteeriksid materjali. See, millisest sisse tulnud materjalist saab teha terviseradadele katet, milline läheb küttesse sõltub aastaajast, aga on suures osas ka jäätmetekitaja teha.“ lisas Erkki Naabel. Euroalused vajavad sageli ainult paari täiendavat naela, et neid uuesti normaalse hinnaga turustada. Kokkuostjad viivad need rõõmuga minema.
Vajadus puidukäitluse järele tuli kogemusest
Eelmisel aastal registreeritud Harjumaal tegutsev Puidukäitlus OÜ kasvas välja ettevõtest Puiduhake, mis spetsialiseerub raietöödele. Töö käigus ilmnes vajadus puidujääke ära tassida, mille eest tuli maksta 40-60 eurot tonni kohta. Materjal ladestatakse taolistes kohtades Naabeli sõnul loodusesse.
Taolist raiskamist nähes lõi Naabelil enda sõnul pirn põlema ning tegevuste sekka võeti ka puidukäitlus. Kuna see hakkas aga muid tegemisi segama, loodi eraldi ettevõte. Tänu eelnevale pikale kogemusele on praegused kliendid suured ettevõtted ja hulgilaod.
Ringmajanduse järgi toimetavatel ettevõtetel on teiste ees konkurentsieelis
“Eesti tööstuses on ringmajanduse ärimudeli põhjal tegutsevaid ettevõtteid veel vähe – seda rõõmsam olen selliste ettevõtete üle, kellel on läbimõeldud kogu tsükkel, nagu Puidukäitlus OÜ. Me ei räägi täna enam jäätmetest, vaid materjalidest ja puit on kindlasti materjal, mis on küll taastuv, aga mis tuleks kasutada ära mitmeid kordi ning viimse raasuni,“ sõnas Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann.
„Mina olen veendunud, et ringmajanduse põhimõtete järgi toimetavatel ettevõtetel on juba praegu ja saab olema tulevikus veel selgemad eelised lineaarse majandusmudeli järgi toimivatest ettevõtetest. Praegu on Eestis tegutsevad ringmajandusettevõtted pigem väikesed, kuid maailma suurte tööstusriikide kogemus ja eeskuju näitab, et ringmajandus on suurte tööstusettevõtete tegevusstrateegiasse sisse kirjutatud ning toimimise põhialus.“
Puitjäätmed, mida saab suunata ringlusesse ja taaskasutusse
Raielankidelt raadatud kännud – puhastatakse mullast, kividest, viiakse jäätmekäitlusplatsile ja jäetakse kuivama ning vihma puhastada. Seejärel need eelpurustatakse ning purustatakse lõppfraktsiooniks, mis sobib koostootmisjaamadesse.
Kaubakastid – kogutakse jäätmekäitlusplatsil kokku, puhastatakse plastikust, kilest ja papist ning seejärel purustatakse ja suunatakse koostootmisjaamadesse.
Euroalused – taastatavad tehakse korda ja suunatakse uuesti kasutusse. Kõlbmatud alused puhastatakse, neist eemaldatakse metall. Seejärel need purustatakse ning suunatakse koostootmisjaamadesse.
Muu puitmaterjal, nt oksad, tüved, raidmed, keemiliselt töötlemata puitmaterjal (prussid, lauad, puuklotsid jmt) sorteeritakse, hakitakse ja suunatakse kas puitlaastplaatide tootmisesse, multšiks või terviseradadele.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
