Pakendite sorteerimise vallas on palju müüte, mis teevad jäätmete liigiti kogumise pealtnäha keeruliseks. Tegelikult ei tohiks aga üle mõelda – iga pakendi koht on pakendikonteineris.
Inimesed on sageli segaduses, kui peavad tekkinud prügi edasise saatuse osas pead murdma, on siis tegu segaolme- või pakendijäätmetega. Otsustamist ei lihtsusta ka levinud arvamus, et pakendeid tuleb materjali järgi eraldada.
Keskkonnaministeeriumi selgituste kohaselt ei pea tarbija tegelikult selle üle ise pead murdma. Kõige lihtsam on meelde jätta, et kõik pakendid, mille sees on olnud mistahes toode, käivad alati pakendikonteinerisse. Olgu nendeks siis jogurti- ja võikarbid, õli- ja majoneesipudelid, kileümbrised või -kotid, pakkekile, aga ka mahla- ja piimapakid, konservikarbid ja purgid jne.
Aga kui puhtad nad peavad konteinerisse pannes olema?
Pakendeid ei pea vee ja seebiga pesema. Kõik pakendid pestakse tööstuslikult üle, seetõttu pole mõtet vett ja energiat topelt kulutada. Küll aga tuleks need toidust-joogist tühjendada ja vaadata, et nad oleks piisavalt kuivad, et ülejäänud pakendeid konteineris ära ei määri. Söömiskõlbulik saagu söödud, biojäätmete eraldi konteinerisse või komposti.
Kuid pakendikonteinerisse võib panna lisaks ka tarbekauba pakendeid: šampooni- ja kreemipudeleid, pakkekilet, puhastusvahendite pudeleid, pesupulbri koti ja teisi toodete ümber olevaid plastpakendeid. Kõik need tuleb enne muidugi enne tühjaks kasutada.
Seega, pakend on alati pakend ja läheb pakendikonteinerisse. „Tarbijana me ei pea teadma, millisest materjalist pakendeid saab ümber töödelda ja millised lõpetavad tegelikult energiatootmiseks otse põletusahjus. Selle otsuse teevad meie eest ära jäätmekäitlejad, kes peavad vastavalt ka õiglast hinda maksma,“ ütles keskkonnaminister Madis Kallas.
Küll aga sõltub see igaühest, et pakendid jõuaksid pakendikonteinerisse. See on ka rahakotile nutikas harjumus. Kui segaolmejäätmete äraveo eest peavad elanikud maksma, siis liigiti kogutud pakendijäätmete äraandmine on tasuta. „Seetõttu pole kuigi mõistlik maksta pakendite eest kaks korda – poes ostuhetkel koos tootega ning hiljem uuesti prügiveoga,“ rääkis Kallas.
Ainult sorteeritud pakenditel on lootus minna uuele ringile. Eestis tehakse plastijäätmetest graanuleid, millest saab omakorda toota näiteks lambilüliteid, pistikuid, aga ka klaasvilla ja fliisi.
Miks on oluline, et kõik pakendid jõuaks alati pakendikonteinerisse?
Tarbijana me saame teha toidu ja asjade ostmisel valikuid selle hulgast, mida meile poes pakutakse. Ka pakendite puhul peame tegema otsuseid kaubavaliku piires – seega ei jõua meie pakendieelistused kuigi hästi tootjateni. Aga me saame tootjaid mõjutada muul viisil. Mida rohkem “nurjatud” pakendeid jõuab tagasi pakendikonteinerisse, seda enam on pakenditootjad motiveeritud looma pakendeid, mida saaks päriselt uuesti ringlusse võtta.
Loe ka artiklit “Need on levinuimad vead, mida kodus pakendi sorteerimisel tehakse“.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
