Eesti suurim kompostitootja Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS (TJT) on enda Jõelähtme prügilas plaaninud sel aastal toota rekordkoguse komposti – vähemalt 8000 tonni. Sellega ollakse Eesti suurim biolagunevatest jäätmetest komposti tootja.
„Jõelähtme prügilasse jõuab aastas üle 20 000 tonni biolagunevaid jäätmeid, mis on ligi pool Eestis kogutavatest biojäätmetest. Sellisest kogusest biojäätmetest suudame aastas toota umbes 8000 tonni komposti,“ ütles Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i juhatuse liige Taavi Tuisk. „Uus jäätmekäitluskord, mis paneb üha suuremat rõhku jäätmete liigiti kogumisele, suurendab arvatavalt neid koguseid veelgi.“
Biojäätmeid tuuakse Jõelähtme prügilasse eelkõige Tallinnast ja Harjumaalt. Kompostimiseks sobivad kõik toiduained, mida kogutakse ka liigiti, lisaks köögi- ja sööklajäätmed, 3. kategooria loomsed jäätmed (kanasuled, seaharjased, kalarapped), samuti haljastus- ja pargijäätmed jms.
Prügila spetsiaalsetel kogumisväljakutel sorteeritakse jäätmed kõigepealt masinatega. Purustatud biojäätmed segatakse seejärel hakkepuiduga, paigutatakse aunadesse ning kaetakse membraaniga.
3+3 nädala jooksul toimub aktiivse komposteerumise faas, mille jooksul jõuab temperatuur aunades 70-80 kraadini. Selline temperatuur hävitab kõik kahjulikud bakterid jm haigustekitajad ning umbrohuseemned.
Kuuenädalase protsessi järel suunatakse kompost järelvalmimisele, siis segatakse aunad läbi ja sõelutakse. Sõelumisel eraldatakse kompostist sideainena kasutatud hakkepuit ja jäätmetes sisaldunud võõrkehad (kile, plastid jms). Kogu protsess on vastavuses Veterinaar- ja toiduameti nõuetega.
Valminud kompostist võetakse laboriproovid, et kindlustada toodangu vastavus tervishoiu- ja keskkonnanõuetele.
„Meie komposti tootmise maht on viimastel aastatel kasvanud 30-40% ning kõik märgid näitavad, et see kasv jätkub,“ lausus Tallinna Jäätmete Taaskasutuskeskus AS-i jäätmekäitluse juht Andres Unt. „Pikendasime komposti aunades oleku perioodi, et tagada selle parem valmimine ja temperatuuri järkjärguline mitte järsk langus. Meie siht on võimalikult kõik ära kasutada, ka aunade nõrgvesi näiteks. Otsime võimalusi asju uutmoodi, keskkonnasäästlikult teha. Biojäätmeid tasub kompostida, sest kompost aitab viia toitained uuesti ringlusse.“
Köögi- ja sööklajäätmetest valmistatud kompost on kangem kui tavaline kompost. Seda tuleb lahjendada mullaga. 20-30% komposti ja 70-80% mulda – siis töötab kompost kõige paremini.
Jõelähtme komposti kasutajateks on peamiselt põllumehed, aga ka korteriühistud ja majaomanikud.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
