Euroopa Komisjon andis 8. juunil välja varajase hoiatuse raporti, sest suure tõenäosusega ei täida Eesti ja mitmed teised liidu liikmed EL-i poolt seatud ringlussevõtu sihtarve aastaks 2025 ja 2030. Vajakajäämised puudutavad olmejäätmete korduskasutamiseks ettevalmistamist ja ringlussevõttu ning pakendijäätmete ringlussevõttu.
18 liikmesriigi puhul jääb raporti teatel 2025. aasta sihttasemetest täitmata üks või mõlemad sihttasemed, sh Eestil, Soomel, Prantsusmaal, Iirimaal, Lätil, Portugalil, Hispaanial ja Rootsil olmejäätmete osas ning Bulgaarial, Horvaatial, Küprosel, Kreekal, Ungaril, Leedul, Maltal, Poolal, Rumeenial ja Slovakkial on oht, et 2025. aastaks ei saavutata nii olmejäätmete kui ka pakendijäätmete sihttasemeid.
Raportiga saab tutvuda siit.
Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu sõnul vajab valdkond kiireid otsuseid ja ümberkorraldusi. „Saime sarnase hoiatuse ka 2018. aastal – tookord õnnestus trahvi vältida ainult seetõttu, et riik vahetas arvutusmetoodikat, mille alusel andmed esitati. Sel korral metoodika meid enam ei päästa, sest 2025. aastaks esitavad kõik riigid andmed sarnastel alustel,“ ütles Ringmajandusettevõtete Liidu tegev juht Margit Rüütelmann.
Rüütelmanni sõnul on valdkond olnud aastaid seisakus, jõulisi otsuseid ei julgeta teha ning seetõttu puudub ka arenguhüpe. „Ütlen ausalt: sektor vajab riigilt suuremat panustamist. Vajame strateegilist mõtlemist ja strateegilist juhtimist, ehk tuleks teha teekaart, jagada rollid ja vastutused, kuidas me selle lubatud 55% ringluse saavutame.“
Alates 2005. aastast kehtib Eestis korraldatud olmejäätmete vedu. „Sealjuures on meil KOV-il väga suured õigused ja volitused jäätmete kogumise, käitlemise ja ringlusse võtmise korraldamiseks,” rääkis Rüütelmann. “Samas ei saa öelda, et 20 aastaga või ka pärast eelmist trahviohtu 2020. aastal sihtarvude osas oleks olulisi muudatusi tehtud või KOV-idelt rohkem nõutud. Ikkagi keskenduti hangetes kuni eelmise aastani vaid odavale hinnale, sest otseselt ju midagi ei juhtunud, kui inimesed jäätmeid liigiti ei kogu. Jah, tänaseks on selge, et biojäätmete liigiti kogumise kohustus on vaja rakendada aasta lõpust kõikjal ning see on toonud biojäätmed fookusesse. Samas oleme EL-i riikide poolt kokkulepitud ringlussevõtu sihtarvu (2020. a 50% ja 2025. a 55%) täitmise osas jõudnud 30,4%-ni, kuid suurt muudatust ja kasvuhüpet näha ei ole, sest teeme asju ikka sisuliselt samamoodi,“ lisas Rüütelmann.
Rüütelmanni sõnul tasub jälgida ka teiste riikide tegevusi. „Hoiatust ei saanud näiteks Taani, kellel ei olnud asjad samuti paremad kui meil, kuid paar aastat tagasi muudeti KOV keskne süsteem ning anti suuremad õigused ning ka kohustused ettevõtetele. Ma usun, et nende suund on õige – vaid nii tekib suurem soov investeerida ja arendada,“ lisas Rüütelmann.
Pakendijäätmetest
Eesti ei olnud küll pakendijäätmete osas hoiatatavate riikide nimekirjas, kuid ka pakendijäätmete sihttasemete saavutamisega võib Eestil probleeme tekkida. „Mida rohkem pakendijäätmeid olmejäätmetest välja võetakse, seda paremad tulevad ka olmejäätmete sihtarvude tulemused,” lausus Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu juhatuse aseesimees ning Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann. “Me peame arendama liigiti kogumist veel paremaks. Oluline on, et inimesed mõistaksid, et materjalid, mida ei koguta liigiti, ei saa ka kuidagi ringlusesse minna. Lisaks tuleks investeerida sorteerimisvõimekusse.”
„2025. aasta sihtarvude saavutamiseks on oluline, et me keskenduks muudatustele, kuidas muuta pakendite kogumine inimestele mugavamaks, tuua kodule lähemale. Meil on kõigil vaja, et inimesed sordiks oma jäätmeid, sest oleme andnud lubaduse oma jäätmed paremini ringlusse suunata,” jätkas Harkmann. “Näiteks klaaspakend – imeline materjal, 100% ringlusse võetav – toome need konteinerid kodude juurde, st ühistutesse. Õnneks on ses osas juba esimesi samme astutud, ühistud teevad seda vabatahtlikult ning ka tulemused on väga head. Ma arvan, et kaugel ei ole aeg, kus me ei sordi pakendit mitte kolmeks – segapakend, klaas ja paber/papp-pakend –, vaid vähemalt viieks-kuueks.”
„Lisaks sellele, et jäätmete liigiti kogumine peab olema mugav, on vaja teha nii meil, ettevõtetel, aga ka koostöös riigi ja omavalitsustega veel rohkem teavitustööd selles osas, missugune on igaühe roll ja vastutus jäätmete tekkimisel, kogumisel ja ringlusse suunamisel. Kui jagame toetusi pakendite disainimiseks selliselt, et need oleks ringlusse suunamiseks, peaksime mõtlema ehk ka selle keti viimastele lülidele ehk investeeringutele sortimis- ja käitlustehastesse. Seni, munitsipaalsüsteemi keskse jäätmekorraldusena ei ole ettevõtetel olnud investeerimiskindlust,“ täpsustas Harkmann.
EL-is keskmiselt võetakse ringlusse või kompostitakse umbes 50% olmejäätmetest ja 23% ladestatakse prügilasse. Samal ajal on tekkivate pakendijäätmete hulk pidevalt kasvanud. Aastatel 2013–2020 kasvas tekkivate pakendijäätmete kogus kogu EL-is 15%, ulatudes ligi 80 miljoni tonnini. Umbes 64% pakendijäätmetest võetakse nüüd ringlusse, kuigi see on materjaliti erinev. Üle 75% paber-, papp- ja metallpakenditest võetakse ringlusse, samas kui plastikust vähem kui 40%.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
