Tark nõuanne

Õigesti ahju küttes säästad raha ja tervist

Foto: Pixabay

Rubriiki toetab

Novembrikuus on kütteperiood täies hoos. Õiged kütmisvõtted on olulised nii inimese tervisele, keskkonnale kui ka ahjuomanike rahakotile.

Õigete kütmisvõtete kasutamine on vajalik selleks, et ahjukütmise mõju õhukvaliteedile ja inimese tervisele oleks võimalikult väike.

Arvatakse, et niiskete puude kasutamisel on ainukeseks probleemiks nende halvem süttimine. Märja puiduga küttes rikutakse oma küttekollet ja korstent ning õhku eraldub oluliselt rohkem saasteaineid. Lisaks on märja puidu kütteväärtus mitu korda väiksem kui kuival puul.

Keskkonnaministeeriumi välisõhu ja kiirgusosakonna peaspetsialisti Kaidi Kiili sõnul ei teagi inimesed tihti, et teevad ahju, kaminasse või pliidi alla tuld tehes midagi valesti.

„Õige tuletegemisega saab igaüks anda panuse parema õhukvaliteedi heaks. Kõige olulisem on kasutada vaid kuiva puitu, süüdata tuli pealtpoolt ning kütteseadmeid tuleks regulaarselt hooldada,“ ütles Kiil. 

Paljudes tekitab hämmingut soovitus süüdata tuli pealtpoolt. Kui aga nii toimida, liigub tuli ülalt alla ning põlemisprotsess saab alata stabiilsemalt ning tekkivate saasteainete heitkogused on oluliselt väiksemad ja kütmisest saadav kasutegur palju suurem.

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse ahjulaboris on katsetega tõestatud, et niisket halupuitu kuiva asemel kasutades on peenosakeste heitkogused üle kahe korra suuremad. “Otseselt vähki tekitavate ühendite osas on heitkoguste erinevused niisket puitu kasutades veelgi suuremad, olles kohati isegi kuni kümme korda kõrgemad,” lausus Kiil. 

Jätkuvalt vajab ülekordamist, et prügi põletamisega seatakse ohtu nii iseenda kui ka oma lähedaste tervis. „Koduses majapidamises jäätmete põletamisega tekkivate ohtlike ainete heitkogused on märkimisväärsed. Jäätmete põletamisel tekkivad ühendid on ohtlikud päris mitmel põhjusel: ohtlikud ühendid on püsivad, toksilised ning kogunevad organismides ja toiduahelates. Ahjus moodustub prügi põletamisel eralduv tahmakiht, mis vähendab ahju tööiga ja kütte efektiivsust,“ märkis Kiil. 

Vähemalt kord aastas tuleks lasta korstnapühkijal puhastada korsten ja küttekolded. Ahju ja selle lõõristiku korrashoid tagab piisava tõmbe, mis mõjutab otseselt põlemisprotsessi. Kui kütmise ajal tuleb korstnast valget suitsu, on kütmisega kõik korras.

Lisaks, ära kütmisega üle pinguta! Ahi hakkab sooja andma alles mõne aja pärast. Väldi liigkütmist, sest see võib lõhkuda küttekollet ja põhjustada tahmapõlengu.

Ahjuomanikele kasulikke nõuandeid saab vaadata ja meelde tuletada kodulehelt: www.kutaoigesti.ee.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.