Uudis

80 kuupmeetrit ööpäevas: Mineraalvee pumpamine maapõuest lõi rekordi

Foto: Pixabay

2021. aasta põhjaveebilansi aruande kohaselt näitab põhjaveevõtt Eestis kerget tõusutrendi, jäädes üldjoontes aastataguse perioodiga samasse suurusjärku. Suurima hüppe on teinud mineraalvee ammutamine.

Keskkonnaagentuuri keskkonnakasutuse osakonna peaspetsialist Merli Hass märkis, et põhjavee tarbimine joogi- ja olmeveena põhjavee koguselisele kvaliteedile ohtu ei kujuta, kuna põhjaveemaardlatele kinnitatud varud on suuremad kui joogi- ja olmeveevõtt nende varude piires.

Joogi- ja olmeveevõtu maht on aastaid püsinud stabiilsena: 2021. aastal tarbiti Eestis põhjavett joogi- ja olmeveena kokku 125 793 m3/d* (2020. aastal 124 400 m3/d).

Suurimat tõusutrendi on märgata mineraalveevõtu osas, mis on oma kategoorias jõudnud rekordtasemele: 2021. aastal pumbati kokku ligi 80 m3 mineraalvett ööpäevas (vt graafikut). Eesti suurimad mineraalvee ammutajad paiknevad Värskas. 

Põhjaveevõtt Eestis aastatel 2007−2021. *m3/d – kuupmeetrit ööpäevas

Eesti kaevandustest ja karjääridest ärajuhitud põhjavee kogused on aastataguse perioodiga võrreldes suurenenud 6%. 2021. aastal juhiti kõigist Eesti kaevandustest ja karjääridest kokku põhjavett ära koguses 186 650 135 m3, mis teeb keskmiselt 511 492 m3 ööpäevas. 

Keskkonnaagentuur koostab Eesti põhjaveevarude bilanssi iga-aastaselt. Aruandes kajastuvad kehtestatud põhjaveevarud, veevõtt nende varude piires ning kasutamiseks olev vaba põhjaveekogus. Muutused esitatakse ka maakondade ning põhjaveekogumite piires. Põhjalikuma aruande leiad Keskkonnaportaalist.  

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.