Täna avasid Alexela ja Infortar rohegaasijaama Järvamaal Oisus, tegemist on ettevõtete kolmanda ühise rohe- ja ringmajandust edendava jaamaga lisaks Lääne-Virumaal Vinnis ja Tartumaal Ilmatsalus asuvatele jaamadele.
Ühtlasi jõudis projekt esimese etapi lõppu. Täna avatud Oisu biojaamas omab osalust lisaks Eesti ettevõtetele Alexela ja Infortar veel Estonia OÜ.
„Need kolm rohegaasijaama pööravad Eesti senisest rohelisemaks ilma ühegi jalajäljeta – põllumees annab loomasõnniku ning saab vastu maal väetatud põllud ja linnades senisest puhtama õhu. Loodame, et juba lähitulevikus tekib võimalus oma panus anda ka linnaelanikul, antud jaamad on valmis linnades tekkivaid biojäätmeid vastu võtma,“ märkis Infortari juhatuse esimees Ain Hanschmidt.
„Riigil tervikuna aitavad need jaamad saavutada kliimaeesmärke ning hoida väliskaubanduse bilanssi rohkem tasakaalus, kuna rohegaas on algusest lõpuni Eesti oma taastuvkütus. Meile kui ettevõttele tähendavad need jaamad aga investeeringute jätkamist keskkonnahoidu ja keskkonnasäästlikesse tulevikutehnoloogiatesse,“ märkis Hanschmidt.
„Transpordisektori kliimaneutraalsuse saavutamiseks võiks rohegaasile kui ainsale jätkusuutlikule biokütuse kasutamisele üle viia lisaks ühistranspordile ka riigisisese reisija- ja kaubaveo, selleks on meil nii ressurssi kui tänaseks ka juba kogemust,“ lausus Alexela grupi nõukogu esimees Heiti Hääl.
„Meid ühendavad sarnased vaated ning olemasolev koostöö on seda kinnitanud. Oleme esimesed edukalt töötavad jaamad koos püsti pannud ning kui investeerimiskindlust antud valdkonda juurde tekib, oleme valmis alustama järgmiste rohegaasijaamade ehitamist, looma uusi töökohti ja säästma keskkonda,“ sõnas Hääl.
„Põllumajandusettevõtte jaoks tähendab rohegaasi tootmine teatud kvaliteedimärki meie toodetud toiduainetele, sest nii töötlejate kui tarbijate jaoks saab üha olulisemaks toidutootmise mõju keskkonnale. Laiemalt võib seda aga vaadata kui reaalset töötavat rohemajanduse regionaalpoliitikat,“ ütles Oisu rohegaasijaamas osalust omav Estonia Farmid OÜ-d esindav juhatuse liige Jaanus Marrandi.
Täna avatud Oisu rohegaasijaama tootmismaht ulatub 35 GWh, möödunud aasta juunis tootmist alustanud Vinni võimsus on 35 GWh ning Ilmatsalu jaama oma 35 GWh. Rohegaasijaamade rajamise kogumaksumus ulatub kokku ligi 30 miljoni euroni, jaamad uuendas ja ehitas ümber EG Ehitus. Biometaani tootmist toetab eraldi loodud meetme kaudu elektri ja gaasi süsteemihaldur Elering.
Oisu rohegaasijaamade rajamist rahastas SEB pank läbi rohelise laenu. „SEB Rohelist laenu saab taotleda keskkonnasäästlikele või keskkonda parandavatele projektidele ning Oisu jaam sobitub ideaalselt sinna kategooriasse. Jätkusuutliku rahastamise kaudu aitame kaasa vähese süsinikdioksiidiheitega ärimudelite edule ja jätkusuutlikkusele,“ ütles SEB ettevõtete panganduse juht Artjom Sokolov.
Rohegaasijaamade rajamiseks on Alexela ja Infortar loonud ühisfirma Eesti Biogaas OÜ. Oisu jaamas omab 40% suurust osalust ka põllumajandusettevõte Estonia OÜ. Rohegaasi suuremad kliendid on täna Tartu ja Pärnu linna ühistranspordiettevõtted, rohegaasi saab mootorikütusena osta kõikidest Eesti Gaasi ja Alexela gaasitanklatest üle Eesti.
Biogaasi ehk rohegaasi toodetakse peamiselt biolagunevatest jäätmetest, so reoveest, sõnnikust, virtsast, toidujäätmetest. Biogaasi täiendaval töötlemisel ja puhastamisel tekib maagaasiga sarnase kütteväärtusega biometaan ehk rohegaas. Biometaan on kõige puhtam ja tahmavabam kütus, mida on võimalik transpordis kasutada, biometaani põlemisel eraldub vaid süsihappegaasi ja veeauru.
Rohegaasijaama käärimisprotsessi jäägid ehk digestaat toimetatakse hoidlasse ehk laguuni ja sealt edasi põllule. Digestaat on kvaliteetne ja sertifitseeritud orgaaniline väetis, millest taimedel on kerge omandada lämmastikku ja fosforit. Erinevalt sõnnikust puudub digestaadil hais ja keskkonda jääb eraldumata hulk kahjulikku metaani.
Eesti põllumajanduses tekib aastas 3 600 000 tonni sõnnikut ja läga, millest Eesti Biogaasi kolmes rohejaamas käideldakse 200 000 tonni ehk 5,5 protsenti. Ühe lüpsilehma aastasest sõnnikukogusest saab toota 200 kg rohegaasi, millega saab sõita 5000 km. Ühes leibkonnas tekib aasta jooksul 130 kg biojäätmeid, millest toodetud rohegaasiga läbib sõiduauto 200 km.
Rohegaas on puhas ja kvaliteetne mootorikütus, mis sobib kõikidele CNG-sõidukitele. Rohegaasiga töötava mootori sooritus on sama kui bensiinimootoril, kuid see töötab vaiksemalt ja tarbib oluliselt vähem kütust, mille kütuse hind on lisaks 2-3 korda soodsam.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
