Eesti Arhitektide Liit pöördus esmaspäeval Keskkonnaameti poole, et hoida ära Linnamäe paisu lammutamine ning avaldada toetust kultuuriministeeriumile ja Muinsuskaitseametile, kes mõlemad seisavad väärtusliku kompleksi säilitamise eest.
Eesti Arhitektide Liit (EAL) esitas vastuväited Keskkonnaameti koostatud eelnõudele, mille kohaselt pole Natura 2000 nõuete täitmiseks võimalik Linnamäe paisu ja sealset elektritootmist säilitada.
EALi hinnangul on Linnamäe paisu lammutamise kava oletatav positiivne mõju keskkonnale minimaalne ega kaalu üles kultuuri- ja arhitektuuriväärtuse hävitamisega kaasnevat kahju. Kaladele avaneks Linnamäe paisu lammutamisega üksnes Jägala jõe umbes kolme kilomeetri pikkune lõik kuni Jägala joani, sealt edasi poleks kaladel võimalik pääseda juba loodusliku takistuse tõttu.
„Kui võrrelda Linnamäe paisu olukorda näiteks Sindi paisu lammutamise mõjuga, siis viimane andis kaladele ligipääsu kogu Pärnu jõe valgala jõgedele ja ojadele umbes 5000 ruutkilomeetri suurusel alal, millega võrreldes jääks Linnamäe paisu avamise kasutegur väikeseks,“ nenditakse liidu pöördumises.
Linnamäe hästi säilinud ja kõrgetasemeline ansambel koos paisu, hüdroelektrijaama ja rippsillaga moodustab väärtusliku tööstusarhitektuuri ansambli, mille lammutamine või rikkumine on Eesti Arhitektide Liidu hinnangul välistatud.
Paisu lammutamisega kaasneks mõõtmatu kahju Eesti kultuuri- ja arhitektuuripärandile ning olemasolevale kvaliteetsele ja inimeste poolt väärtustatud elukeskkonnale. Lisaks tekitatakse paisu lammutamisega kahju taastuvenergia tootmisele ja rohepöördele.
„Miski Linnamäe paisu tänases seisukorras ei ohusta olemasolevat keskkonda. Ala looduskaitseline olukord on samaväärne kui selle kaitse alla võtmise hetkel. Väärtusliku kultuuripärandi hävitamine eesmärgiga muuta või parandada olemasolevat looduskeskkonda ei ole aga proportsionaalne ega õiguspärane,“ on Eesti Arhitektide Liidu seisukoht.
Paisu lammutamine lõhuks Linnamäe kompleksi ruumilise terviku, mis on niivõrd olulise arhitektuurimälestise puhul lubamatu. Rääkimata sellest, et hävitada plaanitakse Eesti suurim hüdroelektrijaam, mis on heas seisukorras, töötab ja toodab püsivalt rohelist energiat ligi 2000 majapidamisele. Keskkonnaameti kava pais lammutada saadab äärmiselt negatiivse sõnumi nii kõigile mälestiseomanikele kui Eesti taastuvenergiatootjatele.
„Linnamäe paisu lammutamine oleks vastuolus ka üldiste säästva arengu põhimõtetega, mille järgi kõige keskkonnasäästlikum valik on jätta alles olemasolev. Lammutamine ja hävitatud keskkonna asendamine uuega tähendab samuti keskkonnakoormust, millega kaasneb kulu riigile ja ühiskonnale,“ rõhutatakse pöördumises.
Muinsuskaitseameti maastikuarhitektuuri eksperdinõukogus on probleemist juttu olnud ning muinsuskaitse- ja arhitektuuriringkonnad on üksmeelselt toetanud Linnamäe kui terviku säilitamist mälestise ja kultuurmaastikuna, seetõttu toetab Eesti Arhitektide Liit Muinsuskaitsenõukogu ettepanekut laiendada Linnamäe paisu kaitsevööndit ka Linnamäe paisjärvele, et tagada sealse väärtusliku keskkonna säilimine rikkumatu tervikuna.
Keskkonnaamet: Linnamäel saab säilitada nii loodusväärtusi kui ka kultuurimälestist
Keskkonnaameti peadirektori Rainer Vakra sõnul polegi ameti eesmärk paisu lammutada, vaid leida võimalus jõeelupaikade taastamiseks.
„Oleme korduvalt rõhutanud, et paisu ei pea tingimata likvideerima. Kaladele saab rajada läbipääsu ka nii, et ajaloolise väärtusega ehitis säilib,“ sõnas Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra. Seega Keskkonnaamet usub, et võimalik on leida kompromiss Natura 2000 alade võrgustikku hõlmatud Jägala jões lõhedele sobivate elupaikade taastamisel ning muinsuskaitseväärtusega Linnamäe paisu säilitamisel. Selline lahendus on hiljuti loodud näiteks Pärnu jõel Jändja paisul, kus säilitati kultuuriväärtus ning samal ajal tagati kalastikule läbipääs.
Jägala jões lõhelistele olulise kudeala taastamisel oleks oluline mõju ohustatud rändekalade seisu parandamiseks. „Üleeuroopalisse kaitsealade võrgustikku kuuluval alal on see meie kohustus. Tuleb märkida, et Soome lahes on vaid üheksa lõhedele sobilikku jõge ning sealjuures moodustab Linnamäe paisu tagune kudeala ligikaudu 15–20 % potentsiaalsetest kudealadest. Seega on tegemist väga olulise alaga,“ kinnitab Rainer Vakra.
Loe selle teema kohta lähemalt Keskkonnaameti kodulehelt.
Tänavu jaanuaris teatas Keskkonnaamet, et Linnamäe paisu omanik Wooluvabrik OÜ püüab avalikkust eksitada ja pikendada esialgse õiguskaitsega keskkonnaloa pikendamise menetlust Linnamäel.
14. jaanuaril saadetud pressiteates väitis Wooluvabrik OÜ, et Vabariigi Valitsus on otsustanud, et Linnamäe paisjärv tuleb säilitada. Lisaks manipuleerib Wooluvabrik OÜ oma teates ka muude valeväidetega nii keskkonnakaitse kui ka energiajulgeoleku teemadel.
Esiteks. Miks on vaidlus Linnamäe paisu üle üldse tekkinud? Jägala jõe alamjooks on suure looduskaitselise tähtsusega, see piirkond kuulub üleeuroopalisse Natura 2000 alade võrgustikku Jägala loodusalana.
Peagi on lõppemas Wooluvabrik OÜ olemasolev keskkonnaluba Linnamäel vee paisutamiseks ja elektritootmiseks ning ettevõte taotleb uut keskkonnaluba tegevuse jätkamiseks. Sellised tegevused peavad aga olema kooskõlas Natura ala kaitse-eesmärkidega.
Et kaaluda uue keskkonnaveeloa andmise võimalikkust ja tingimusi, analüüsis Keskkonnaamet tegevuste mõju Jägala loodusalale ja jõudis järeldusele, et vee paisutamist ja elektritootmist ei ole võimalik Linnamäel jätkata ilma Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärke ja terviklikkust kahjustamata.
Teiseks. Vabariigi Valitus ei ole otsustanud, et majanduslikud või muud avalikud huvid kaaluvad üle looduskaitselised huvid. 2019. aasta Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise memost, kus arutati Linnamäe paisuga seonduvaid erimeelsusi, võib lugeda, et olemasoleva teabe pinnalt ei kaalu keskkonnahuvid automaatselt (rõhutus on taotluslik) üles sotsiaalseid ja majanduslikke huve. Sellele järgnevas punktis viidatakse keskkonnamõjude hindamise vajadusele, mille Keskkonnaamet on juba teinud.
Kolmandaks. Eelpool mainitud Natura hindamise tulemused on alates detsembri algusest kuni 7. veebruarini avalikustamisel. Materjalidega saab tutvuda Keskkonnaameti kodulehel. Uue keskkonnaloa suhtes saab otsuse teha siis, kui Keskkonnaamet on tagasiside Natura hindamise aruannetele kokku kogunud ja seda analüüsinud.
Neljandaks. Linnamäe hüdroelektrijaama võimsus on 1,15 MW. Statistikaameti andmetel on see umbes 0,2 % Eestis 2020. aastal taastuvatest allikatest toodetud elektrienergiast. Taastuvenergia on aga vaid 1/3 kogu Eestis toodetud energiast. Energiajulgeoleku seisukohast annab Linnamäe seega vaid marginaalse koguse Eesti energiatootmisest ja hüdroelektrijaama panuse saab hõlpsalt asendada muu taastuva energiaallikaga. Näiteks tavapärase ühe maismaa tuulegeneraatori võimsus on 3 MW, kavandatavatel meretuulikutel on see koguni 6–20 MW. On kohatu võrrelda Linnamäel elektritootmisest sündivat kasu jõe ökoloogilise seisundi ja siirdekalade populatsiooni kaoga.
Viiendaks. Natura tagantjärele hindamine tõestas, et vee paisutamine ning elektritootmine kahjustab nii lõhe, jõesilmu, võldase kui ka paksukojalise jõekarbi elupaiku ja jõelist elupaigatüüpi. Me ei räägi Linnamäe paisu avamisel tuhandest siirdekalast, kellele tekib kudemispaik. Vastavalt Eesti Mereinstituudi prognoosile on jõest laskuvate lõhede hulka võimalik hinnata kuni 12 600 kalale. Paisu taguse kudeala osakaaluks hinnatakse 15–20% Soome lahe lõheliste taastootmise potentsiaalist.
Kuuendaks. Keskkonnaamet ei ole nõudnud Linnamäe paisu lammutamist. Keskkonnaamet on pidevalt selgitanud ja viidanud asjaolule, et kaladele saab rajada kalapääsu ka nii, et ajaloolise väärtusega ehitis säilib.
Seitsmendaks. Puudub alus väita, et Linnamäel elutsevate nahkhiirekolooniate hea käekäik on seotud vee paisutamisega Linnamäel. Nahkhiirtele sobib toitumisalaks ka vooluveekogu ning nahkhiirtele on kriitiliseks teguriks eelkõige talvitumisalad, mitte toitumisalad. Kui võrrelda nahkhiirte ning lõhede ohustatust, siis Jägala jõel leitud nahkhiired on punase nimestiku hindamise alusel soodsas seisundis, samas kui lõhe on hinnatud väljasuremise ohus olevaks liigiks.
Kogu Euroopas on jõgede paisutamine siirdekalade asurkonnad ohtu seadnud, nii on ka Jägala jõe rändetõketest vabana hoidmine Linnamäe paisust ülesvoolu ning looduslike elupaikade taastamine oluline mitte ainult Eesti, vaid ka rahvusvahelises kontekstis.
Looduskaitseliste eesmärkide saavutamiseks peab vee paisutamise ja elektritootmise Linnamäel lõpetama. Küll aga on seejuures võimalik säilitada mälestisena kaitstav Linnamäe pais. Loodame Wooluvabrik OÜ-lt selles protsessis konstruktiivset koostööd.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
