Eesti teid hakatakse ehitama senisest keskkonnasäästlikumast materjalist

Saustinõmme maanteeviadukti ehitus 2019. aastal.Foto: scanpix

Transpordiamet ja Taristuehituse Liit sõlmisid sel nädalal teehoiu CO2 heitkoguste tegevuskava kokkuleppe aastani 2030, mis toob teehoidu keskkonnasäästlikumaid materjale ja lisab riigihangetesse keskkonnahoidlikkuse kriteeriumi. 

„Transpordiameti suur siht on liikuda üha enam keskkonnajalajälge vähendavate tegevuste suunas. Juba sel aastal oleme teinud mõned hanked, mille üks oluline osa on keskkonnahoid,“ ütles transpordiameti peadirektor Priit Sauk. „Kindlasti on teede projekteerimise, remondi ja ehituse keskkonnahoidlikel hangetel oluline potentsiaal CO2heitkoguste vähendamiseks.

Sauk lisas, et tähtis on seda sammu astuda koos ehitusettevõtteid koondava liiduga, mis annab kindluse kogu sektori valmisolekusse keskkonnajalajälge ühiselt vähendada.

Taristuehituse Liidu tegevjuhi Tarmo Trei sõnul on teedeehituse hangetesse maksumuse kõrvale väärtuspõhisuse toomine väga oluline samm edasi. „Keskkonnasäästlikum teedeehitus pole odavam lahendus ja kui seda riigi poolt ei soodustata, siis on taristuehitajatel üksinda päris keeruline kliimaeesmärkide täitmise poole liikuda,“ ütles Trei.

Ta lisas, et koos rohepöördega tuleb teedeehituses mõelda ka digipöörde peale ning need nõuded võiksid kajastuda riigihangete kriteeriumides. „Praegu tuleb mitte lihtsalt asfalti maha panna, aga luua tarku ja keskkonnasõbralikumaid teid,“ lausus Trei.

Transpordiameti eesmärk on alates 2027. aastast arvestada kõikides riigiteede korrashoiu hangetes keskkonnahoiu kriteeriumitega. Alates 2030. aastast võtab transpordiamet eesmärgiks arvestada vähemalt 50% teehoiutööde riigihangetes keskkonnahoidlike kriteeriumitega.

2027. aastaks koostab transpordiamet taristuehituse materjalide, ehitusmasinate ja -transpordi CO2 heitmete andmebaasi. Taristuehituse Liit valmistab ette ehitusmaterjalide keskkonnadeklaratsioonide (EPD) kasutuselevõtu, võimaldades aastaks 2027 läbiviidud riigiteede ehitustöödel kasutada ainult EPDga deklareeritud ja kinnitatud materjale.

Eesmärgiks on väiksema CO2 jalajäljega kohaliku materjali kasutamise tagamine ja freespuru taaskasutuse suurendamine asfaldi katendikihtides. Ühiselt pingutatakse selle nimel, et kasutatavad karjäärid oleksid ehitusobjektidele võimalikult lähedal, vähendades sellega materjali massvedude süsinikuheidet. Võimalusel kasutatakse tee katendis madalama temperatuuri ja väiksema CO2 jalajäljega asfaldisegusid.

Kliimamuutustega kohanemisega arvestatakse projektide ja korrashoiu teostamise juhendite koostamisel. Projekteerimisel nähakse ette materjalide ja tehnoloogiate kasutamine, mis suurendavad remontide vahelisi perioode. Samuti arvestatakse projektides ringmajanduse põhimõttega, kus sama projekti raames taaskasutatakse võimalikult suures ulatuses ehitus- ja lammutusjäätmeid.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Kord nädalas

Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega?

Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.