Eesti Energia turuanalüüsi strateegi Olavi Milleri sõnul on Euroopa riikide ponnistused energiakriisiga toimetulekul koos tavapärasest oluliselt soojema sügisega viinud olukorrani, kus gaasihoidlad on sedavõrd täis, et kallihinnalise lastiga veeldatud maagaasi (LNG) laevad peavad reidil ootama; külm talv võib praeguse ülejäägi aga kiiresti puudujäägiks pöörata.
Möödunud nädalal oli elektrihind Eestis keskmiselt 139,5 eurot megavatt-tunnist, 32,9 euro võrra soodsam kui nädal varem. Kõige odavam tund oli laupäeval kell 15 hinnaga 4,31 eurot ja kõige kõrgem esmaspäeva õhtul kell 19, mil hind oli 327,08 eurot megavatt-tunnist.
“Ärevad uudised tulid eelmisel nädalal Soomest, kus Olkiluoto 3 tuumajaamas leiti kõigi nelja toitevee pumba seest mitmesentimeetrised lõhed ning reedel andis jaama operaator TVO teada, et nad ei suuda veel öelda, kuidas see mõjutab jaama käivitamise plaani aasta lõpus. Praeguse kava järgi peaks 1600-megavatine jaam tööle hakkama 27. detsembril. Soome põhivõrguoperaator Fingrid rõhutas eelmisel nädalal tõenäolist vajadust teha talvel plaanilisi elektrikatkestusi. Fingridi hinnangul võib nende tegematajätmine tekitada võrgus ulatuslikke tõrkeid, mis võivad viia inimeste hukkumiseni,” kirjutas Miller energiaturu analüüsis.
Eesti Energia on püüdnud hinnata, mida selline elektrikatkestus Soomes Eestile tähendaks. Suure tõenäosusega jääks Eestis elekter alles, kuid seda tänu põhivõrguoperaatorite varujaamadele. Need pannakse aga käima alles siis, kui turupõhiseid pakkujaid nõudluse katmiseks ei jätku ja sellisel juhul hakkab kehtima turupoolt määratud maksimumhind, mis hetkel on 4000 eurot megavatt-tund.
“Tavatarbijad on tänaseks tänu universaalteenusele selle eest kaitstud, kuid ettevõtted ja asutused peaksid läbi mõtlema, millise elektrihinna juures neil tarbimine paariks tunniks pausile tasuks panna,” hoiatas strateeg. Võimalusel võiks sellest ka oma teenusepakkujale öelda, et tarbimise nõudlust oleks võimalik paremini prognoosida.
“Energiavolinik Kadri Simsoni sõnul teeb Euroopa Komisjon liikmesriikidele ettepaneku kehtestada maagaasi hinna ülempiir, kasutades dünaamilist hinnamehhanismi. Turuosalised aga kahtlevad, kas meetmed jõutakse rakendada enne põhilist kütteperioodi ja milline on nende mõju gaasilastide pelutamisel Euroopast eemale. Norra näiteks juba teatas, et ei ole nõus gaasi alla turuhinna Euroopale müüma,” tõi Miller välja.
Euroopa Liidu (EL) liikmesriikide energeetikavaldkonna ministrid seadsid tema sõnul eelmisel teisipäeval lõppenud kohtumisel energiahindade ohjeldamiseks uute meetmete kokkuleppimise tähtajaks 24. novembri. “Kui praegu pakuvad tervet Euroopat valdavad keskmisest soojemad temperatuurid poliitikutele hingamisruumi, siis talve edenedes langeb termomeetrinäit nii kui nii ja sellega koos kerkivad küttearved. Euroopa Komisjoni energiaosakonna asedirektor Matthew Baldwin ütles eelmisel nädalal Bloombergile, et väga külma talve ja veeldatud maagaasi tarnete katkestustega seotud riskid ei ole Euroopas endiselt piisavalt maandatud,” vahendas strateeg.
Soe oktoober on võimaldanud täita riikide gaasihoidlad 94 protsenti ja lükata kütteperioodiga kaasnevat iga-aastast gaasitarbimise järsku tõusu edasi. “Paradoksaalsel kombel tekkis eelmisel nädalal olukord, kus Euroopal oli rohkem gaasi, kui ära tarbida jõudis. See on omakorda tänased gaasifutuuride hinnad alla toonud. Praegune ilmaennustus ei prognoosi novembriks Euroopasse erilist külma ja gaasivarude kõrge tase võiks püsida vähemalt detsembrini. Sealt edasi oleneb kõik sellest, kui külm ülejäänud talv tuleb,” selgitas Miller.
Gaashinna langus ja piiratud vaba maht varude hoiustamiseks on tema sõnul tekitanud omapärase olukorra, kus suur hulk LNG laevu on jäänud Euroopa ranniku lähedale kõrgema gaasihinna ootele. Analüütikute hinnangul on gaasitarbimine vähenenud ka üldiselt, kuid veel on keeruline täpselt prognoosida, kas distsipliini suudetakse hoida ka pakase saabudes.
“Augusti lõpu rekorditega võrreldes on maagaasi hind märkimisväärselt langenud ja see on võimaldanud raskustes tööstusettevõttel tootmismahte mõnevõrra taastada, ent kaugeltki mitte kõikjal. Väetiste jaoks vajaliku ammoniaagi tootmismahud langenud septembri 70 protsendi juurest 45 protsendile. Hoolimata hinnalangusest on viimase viie aasta keskmisega võrreldes gaas endiselt üle kolme korra kallim,” tõdes Miller.
Nädala keskmine gaasihind oli 104,6 eurot megavatt-tunnist, 14,3 euro võrra odavam kui ülemöödunud nädalal. Kokkuvõtvalt on peamised hinnategurid strateegi sõnul ülepakkumine turul, mis on tingitud stabiilselt kõrgetest LNG tarnetest, EL-i gaasihoidlate kõrge täituvus ja jätkuv pehme ilm.
Madala gaasihinna tõttu naasid Milleri sõnul nii mõneski Euroopa riigis gaasielektrijaamad turule, tõrjudes kivisöejaamad ajutiselt kõrvale. Näiteks Saksamaal ja Hollandis katsid gaasijaamad mõnel päeval 33–44 protsenti elektritootmisest. Samal ajal kukkusid ka mitme kuu madalaimale tasemele elektri tulevikutehingute hinnad.
Ettevaates on maagaasi tulevikutehingud strateegi sõnul veebruariks 44 protsenti kallimad kui novembris, nagu ka tehingute hinnad, mida tehakse järgmiseks talveks. “Timera Energy hinnangul tarbitakse 2022. aastal 7–9 protsenti vähem maagaasi kui mullu, ent Euroopa Liidu eesmärki tõmmata tarbimist koomale 15 protsenti ilmselt ei saavutata,” nentis ta.
“Timera hinnangul sõltub Euroopa võimekus saada järgmise kahe aasta jooksul korraga hakkama nii energia- kui gaasikriisiga peamiselt sellest, kui hästi tullakse toime tarbimise vähendamisega. Säästuruum peaks tulema peamiselt eratarbijate arvelt, sest hiljutise küsitluse järgi pole 60 protsenti Saksamaa ettevõtetest võimekust gaasikulu rohkem koomale tõmmata,” lisas Miller.
Oluline roll toimetulemisel on tema sõnul aga LNG-l. “Iga nädal teatab mõni riik uue vastuvõtuvõimekuse loomisest. Viimasena näiteks Itaalia, mille läänerannikule rajatava kai kaudu peaks alates tuleva aasta kevadest kaetama umbes 6,5 protsenti gaasivajadustest aastas. Ühendkuningriikidele aga pakkus eelmisel nädalal leevandust rekordkõrge tuuleelektri toodang,” loetles Miller.
Maagaasi hinna kõrval tuleb nii tarbijatel kui poliitikakujundajatel strateegi sõnul rinda pista rafineeritud naftatoodete, eelkõige diiselkütuse hinna tõusuga. “Eeskätt puudutab probleem Ameerika Ühendriike, ent naftaturu globaalse mõõtme tõttu jõuab mõjudega ka Euroopasse. Tarneraskuste põhjused on Goldman Sachsi analüütikute hinnangul ebapiisavad investeeringud kütusetootmisse ning rafineerimistehaste sulgemine ja häired nende töös. Diiselkütuse varud olevat pretsedenditult madalal tasemel ja uude aastasse ette vaadates terendab järgmise suure väljakutsena G7 riikide Vene kütusetoodete embargo,” märkis Miller.
Venemaa energiakandjate eksport jätkub tema sõnul aga kahjuks sanktsioonidest hoolimata. “Hiina importis septembris Venemaalt rekordkoguse veeldatud maagaasi ja terase tootmiseks vajalikku kivisütt. Alates sissetungist Ukrainasse, on Hiina ostnud Venemaa käest enam kui 50 miljardi euro eest energiatooteid,” tõdes strateeg.
See aga ei tähenda Miller hinnangul, et Venemaa energiasõjas võitjaks kerkib. “Kuigi lähivaates on Euroopa olukord keeruline, prognoosib rahvusvaheline energiaagentuur (IEA) pikas perspektiivis suuremaks kaotajaks Venemaad ennast. Peamiseks põhjuseks asjaolu, et Euroopaga aastakümnete jooksul ehitatud ja mõne kuuga ilmselt jäädavalt purustatud suhteid ei ole võimalik asendada kaubandusega Aasia suunal ning Venemaa fossiilkütuste eksport ei naase mitte kunagi 2021. aasta tasemele,” lausus Miller. Ühtlasi tähendavat Venemaa teod IEA sõnul, et maagaasi nõudluse kiire kasv on lõppenud.
Süsinikdioksiidi (CO2) nädala keskmine hind oli 77,3 eurot tonni kohta ehk 9,7 enam kui nädal varem. “CO2 turg reageerib ärevalt igale infokillule, mis Euroopa suurest RepowerEU rahastamise plaanist avalikkusele lekib. Kui varem spekuleeriti poliitikute sõnavõttude põhjal, et kogu programm kaetakse CO2 kvootide müügist saadud rahaga, siis nüüd räägitakse vaid osalisest eelarve rahastamisest kvootidega,” selgitas Miller.
Eesti Energia Narva jaamadest oli eelmisel nädalal turul 500 megavatti. Saadavust mõjutas peamiselt novembri keskpaigani kestev Auvere elektrijaama pikalt planeeritud remont, aga ka väiksemad hooldustööd teistes tootmisüksustes.
Turuülevaate on koostanud Eesti Energia parima hetketeadmise kohaselt. Toodud info põhineb avalikul teabel. Turuülevaade on esitatud informatiivse materjalina ning mitte Eesti Energia lubaduse, ettepaneku või ametliku prognoosina.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
