Euroopa Komisjon maksab täna taasterahastust Eestile välja esimesed 238,5 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava esimese ja teise osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Need puudutavad mitut olulist reformi ja investeeringut energeetika, rohe- ja digipöörde, tööturu, tervishoiu ja pikaajalise hoolduse, roheoskuste ning innovatsiooni ja transpordi valdkonnas, aga ka Eesti auditi- ja kontrollisüsteemi taaste- ja vastupidavusrahastu rakendamiseks.
Täna toimub Tallinnas ka taasterahastu aastakonverents, kus Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis annab peaminister Kaja Kallasele üle sümboolse ümbriku ning osaleb koos peaministriga lisaks kahepoolsele kohtumisele ka majandusele ja konkurentsivõimele pühendatud arutelus.
“Mul on väga hea meel olla täna Tallinnas ja arutada, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu aitab liikmesriikidel ehitada üles konkurentsivõimelisemat ja vastupidavamat majandust,” ütles Euroopa Komisjoni juhtiv asepresident Valdis Dombrovskis. “Eesti oma ambitsioonika taastekavaga just seda teebki. Tunnustuseks Eestis seni tehtud tööle maksab komisjon täna riigile välja 238,5 miljonit eurot. Eesti on oma reformide ja investeeringutega edendanud rohepööret, investeerinud roheoskustesse, arendanud juba niigi muljetavaldavat digitaristut ja –teenuseid ning toetanud noorte tööhõivet ja esmatasandi tervishoiusüsteemi.”
„Kõige olulisemad otsused praegu on need, mida me teeme Eesti tuleviku jaoks,” lausus peaminister Kaja Kallas. “Taastekava esimese maksega summas 238,5 miljonit eurot rahastame riigi jaoks strateegiliselt olulisi projekte. Arendame avamere tuuleparke, suurendame ettevõtete energiajulgeolekut, ehitame Rail Balticu projekti. Tuge saab ka kohalik elu, näiteks Viljandi linna rajatakse uus haigla koos tervisekeskusega. Need on vaid üksikud näited sellest, mida taasterahastu toel ära teeme. Need on investeeringud Eesti inimeste heaks, et energia oleks roheline, ühendused kiired ja ettevõtted konkurentsivõimelised.”
Konverentsil osaleb ka rahandusminister Mart Võrklaev, kelle sõnul töö kõigi taastekavas plaanitud investeeringute ja reformidega käib. „Näiteks on rakendamisel rohefond mahuga 100 miljonit, millest selle ja järgmise aasta jooksul investeeritakse kokku 55 miljonit roheinnovatsiooniga seotud ettevõtlusesse,” ütles ta. “Samuti on 100 mln eest planeeritud digiriigi arendused, Vanasadama trammiliini ehitamine 36,5 mln ulatuses ja korterelamute rekonstrueerimisprojektid. Need on ainult mõned investeeringud, mis kindlasti on märkimisväärne rahasüst Eesti majanduse elavdamiseks“.
Pärast lõunat osaleb juhtiv asepresident välisministeeriumis toimuval kaubandusseminaril, kus tutvustatakse ELi kaubanduspoliitilisi tööriistu, mis aitavad ka Eesti ettevõtjatel siseneda kolmandate riikide turgudele.
30. juunil 2023 esitas Eesti komisjonile esimese taaste- ja vastupidavusrahastu maksetaotluse. 22. septembril 2023 andis komisjon Eesti maksetaotlusele positiivse esialgse hinnangu. Nõukogu majandus- ja rahanduskomitee heakskiitev arvamus avas tee komisjoni lõplikule otsusele vahendite väljamaksmise kohta.
Pärast seda, kui nõukogu võttis 16. juunil 2023 vastu Eesti taaste- ja vastupidavuskava läbivaadatud versiooni, sisaldab muudetud kava koos programmi „REPowerEU“ käsitleva peatükiga mitmesuguseid investeerimis- ja reformimeetmeid, mis on jaotatud seitsmesse temaatilisse komponenti.
Eesti taaste- ja vastupidavuskava rahastatakse kokku 953 miljoni euro suuruse toetusena, millest 13% (126 miljonit eurot) maksti Eestile välja eelmaksena 17. detsembril 2021. Liikmesriikidele tehtud maksete summad avaldataksetaaste ja vastupidavuse tulemustabelis, mis näitab nii kogu taaste- ja vastupidavusrahastu kui ka riiklike taastekavade rakendamisel tehtud edusamme.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
