Reedel saabunud laborianalüüs kinnitab, et Hiiumaa ja Saaremaa põhjarannikult leitud kleepuvad hallikad klombid ei sisalda naftat ning koosnevad peamiselt kas loomset või taimset päritolu rasvast.
Aine täpset koostist kindlaks teha ei õnnestunud, sest see on tugevasti keskkonnast mõjutatud. Suure tõenäosusega on nii Saaremaale kui Hiiumaale jõudnud sama aine, mõningased erinevused on tingitud keskkonnamõjudest.
„Kui tegu ei ole keemiatööstuse produkti, vaid rasvaga, siis on see keskkonna seisukohalt hea uudis,“ ütles Keskkonnaameti nõunik Himot Maran. „Rasvareostus on pigem ebameeldiv ja tekitab määrimisega probleeme inimestele ja lemmikloomadele, kuid looduses niisuguses koguses olulist kahju ei tee.“
Eile kogus Päästeamet koostöös Keskkonnaametiga Tagalahe piirkonnas pooleteise kilomeetri pikkusel rannaribal oleva reostuse käsitsi kokku.
Saaremaa päästepiirkonna juhi Märgus Lindmäe sõnul kulus 9 inimesel selleks alla 3 tunni ning kokku koguti 240 kg reostust, mis on reostuse mõttes väike kogus. „Praeguse seisuga ei ole Saaremaal rohkem reostust teada,“ kinnitas Lindmäe.
Arvestades, et leitud reostus loodusele ohtu ei kujuta, siis Hiiumaa rannikult ligi 20 kilomeetrilt leitud reostust talgute korras koristama ei asuta. „Küll oleme tänulikud kõigile hiidlastele ja Hiiumaa sõpradele, kes on valmis ise puhtama looduskeskkonna heaks panustama ja soovivad rasvareostust koristada,“ ütles Hiiumaa vallavanem Hergo Tasuja.
Hoolid Eesti loodusest ja tahad olla kursis keskkonnauudistega? Saadame sulle kord nädalas ülevaate Eesti suurima roheportaali parimatest lugudest.
